Tartu–Valga raudtee

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Disambig gray.svg  See artikkel on Tartu–Valga raudteelõigust; raudteeliini kohta vaata Tartu-Valga raudteeliin.

Tartu–Valga raudtee
Eesti.raudteevõrk.Tartu–Valga.svg
Üldist
Seis Kasutusel
Asukoht Flag of Estonia.svg Eesti
(Tartumaa ja Valgamaa)
Alg- ja lõpp-punkt Tartu
Valga
Kasutusel olevate jaamade ja peatuste arv 13
Rööpapaaride arv 1
Opereerimine
Avati 1887
Omanik Eesti Raudtee
Operaator(id) Elron, Eesti Raudtee
Tehniline
Raudtee pikkus 82,5 km
Rööpmelaius 1520 mm (laiarööpmeline)
Elektrifitseeritud Ei
Kiirus Kuni 120 km/h[1]
Peatused
Tartu – 0,0 km

Aardla – 2,0 km
Variku (Rongid ei peatu) – 4,2 km
Ropka - 9,0 km
Aiamaa (Rongid ei peatu) - 12,8 km
Nõo - 15,3 km
Tõravere - 19,8 km
Vapramäe (Rongid ei peatu) - 21,4 km
Peedu - 23,1 km
Elva - 25,3 km
Uderna (Rongid ei peatu) - 31,9 km
Palupera - 37,4 km
Aakre (Rongid ei peatu) - 43,3 km
Puka - 47,3 km
Mägiste - 51,8 km
Pikaantsu (Rongid ei peatu) - 55,2 km
Keeni - 59,5 km
Mõneku (Rongid ei peatu) - 65,7 km
Sangaste - 69,3 km
Tõlliste (Rongid ei peatu) - 72,3 km
Raavitse (Rongid ei peatu) - 75,0 km

Valga - 82,5 km

Tartu–Valga raudtee on raudteelõik Eestis.

Liinil sõidavad kaubarongid ja reisirongid liinil Tartu–Valga.

Reisiliiklus[muuda | muuda lähteteksti]

Liinil Tartu–Valga sõidab päevas mõlemal suunal kolm (alates 2015 a.) reisirongi. Kuni 1. juulini 2008 oli kasutusel ka Edelaraudtee opereeritav Tartu–Elva raudteeliin, mida raudtee remondijärgsel taasavamisel (30. detsember 2009) enam ei avatud.

Raudteeremont[muuda | muuda lähteteksti]

Alates 1. aprillist 2008 suleti raudtee Elvast Valgani ja 1. juulist 2008 Tartust Elvani raudteeremondi tõttu. Remont pidi lõppema sama aasta 31. oktoobril, kuid lükkus edasi.[2] Raudtee avati taas pidulikult 30. detsembril 2009. [3]

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Tartu–Valga raudtee Tõravere raudteepeatuse juures.
  • Seoses 1877. aastal avatud Tapa–Tartu raudteega tekkis vajadus pikendada senine raudtee Valgani, kus seda sai ühendada ehitatava Riia–Pihkva raudteega. Tartu–Valga raudtee avati 1887. aastal. Riia–Pihkva raudteel ja selle Eesti osal Valga–Petseri raudteel avati rongiliiklus 1889. aastal. [4]
  • Paljud peatuskohad ja jaamad on tekkinud pärast 1887. aastat seoses rongiliikluse tihenemisega.
  • 1920. aastate alguses tekkis Tartu ja Elva vahel vajadus parema reisirongiühenduse järele. 1922. aastal käidi välja idee lahendada probleem nimetatud lõigu elektrifitseerimisega, kuid ideest kaugemale ei jõutud.
  • 1941. aastal ehitasid sakslased raudtee ümber senise 1524 mm rööpmelaiuse asemel "normaalrööpmeliseks" (1435 mm).
  • 1944. aasta sügisel naelutasid Punaarmee raudteeväeosad enamiku Eesti laiarööpmelistest raudteedest tagasi endisele laiusele (1524 mm).
  • Aastatel 2008–2009 tehti raudteel kapitaalremonti, mille tulemusena kasvas sõidukiirus lõigul 120 km/h-ni ja sõiduaeg lühenes oluliselt.
  • 2014. aastal liinile tulnud Stadler FLIRT diiselrongidega seoses on valminud kõikides peatustes uued 550 mm kõrgused ooteplatvormid.

Peatused[muuda | muuda lähteteksti]

Edelaraudtee reisirong Puka jaamas.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]