Riia keskraudteejaam
Riia keskraudteejaam (läti Rīgas Pasažieru stacija) on raudteejaam Lätis Riia kesklinnas. Jaamahoone asub aadressil Stacijas laukums 2.
Jaamas on 5 perrooni ja 12 raudteeharu. Piletihinnalt kuulub jaam A-tsooni.[1] Jaam on kasutusel üksnes reisijaamana. Lisaks allub Riia raudteejaamale veel Vagonu parksi raudteepeatuse juures asuv tehnopark.
Tehnopargi B-pargis on viis teed elektrirongidele, samuti asub seal ka elektrirongide remonditsehh. C-pargis on 17 teed, millel seisavad kaugsõidurongid. D-pargis asub vagunite remonditsehh ja E-pargis on kaheksa teed diiselrongidele.
Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]
Raudteejaama hakati ehitama 1858. aastal seoses Riia–Daugavpilsi raudtee rajamisega. Et aga Daugavpilsi raudteejaama läbis rahvusvaheline rongiliiklus, oli sealne raudteejaam algul tähtsam. Algul kandis jaam Riia Dünaburgi raudteejaama nime, aga nimetati ümber Riia I raudteejaamaks, kui valmis Torņakalnsi raudteejaam.[2]
Jaamahoone ehitati arhitekt Johann Felsko projekti järgi ning see valmis 1861. aastal.[3] Algul oli jaamas vaid neli teed ja kaks perrooni. 1885. aastal jaamahoonet laiendati. Ajalooline jaamahoone lammutati 1950. aastatel. Aastal 1889 rajati sinna õigeusu kabel, mis lammutati aastal 1925. Aastal 1892 hakkas raudteejaam teenindama ka Pihkva–Riia raudteed.
Aastal 1902 koostati Riia raudteede võrgustiku arenguplaan, milles nähti ette, et kõik Riia rongid väljuvad Riia keskvaksalist. Selle põhjusteks olid Riia keskvaksali lähedus Riia kesklinnale ja lähedal asuv Riia kaubajaam, mis võimaldas Riia keskjaama kasutada üksnes reisijaamana. Ka oli silla rajamine üle Daugava aastal 1872 muutnud vaksali juba Riia–Jelgava raudtee lõppjaamaks (varem oli selleks Torņakalnsi raudteejaam). Aastaks 1914 oli plaan suuremas osas teostatud – rajatud olid ühendusteed Riia tähtsamatele tänavatele, ka oli valminud uus raudteesild üle Daugava jõe. Plaani lõpliku teostamise rikkus aga alanud Esimene maailmasõda.
Riia-Bolderaja raudtee valmimisel asus selle lõppjaam Rīga II praeguse raudteejaama kõrval. Selle jaama teed olid Riia-Daugavpilsi raudtee teedest kõrgemal. Hiljem jakkas see jaam teenindama ka Tukumsisse ehitatud raudteed. Aastal 1914 selle jaama hooned likvideeriti, lõplikult ühendati see jaam Riia keskvaksaliga aga Esimese maailmasõja järel.[4]
Läti iseseisvumise järel hakkasid jaama kasutama ka rahvusvahelised reisirongid. 15. veebruaril 1921 algas rongiliiklus Riia ja Kaunase vahel, 26. veebruaril, aga Riia ja Berliini vahel (Königsbergi kaudu). Hiljem avati veel rongiliin Tallinnast Berliini, mis läbis Riiat, Kaunast ja Varssavit. Selle liini rongidel olid vagunid, mis ühendati Berliinis sealt Pariisi sõitvate rongide külge.
Aastal 1937 valmis projekt vana jaamahoone lammutamiseks ja uue rajamiseks, aga sõja tõttu realiseeriti see projekt alles 1950. aastatel. Tööd kestsid kuni aastani 1965, ent hoone esimene korrus, kus asusid ruumid reisijatele, tehnoruumid ja teenindussaal, avati juba aastal 1960, hiljem valmisid veel postkontor ja kaugrongide kassa. Samuti valmis hiljem Riia keskvaksali kellatorn, mis rajati veetornina. 1970. aastatel sai jaamahoone elektroonilise tabloo.[5]
Aastail 2002–2003 ehitas ettevõte Linstow Varner vaksalisesise väljaku ümber. Vana veetorni asemele rajati uus 43 meetri kõrgune kellatorn, ka rajati väljaku äärde kaubanduskeskus Origo, mis ühendati jaamahoonega. Ka rajati sinna ruumid Stockmanni kaubamaja jaoks.
Rongiliiklus[muuda | muuda lähteteksti]
Riia keskvaksalist väljuvad rahvusvahelised reisirongid Moskvasse, Minskisse ja Peterburi. Elektrirongid ühendavad jaama Skulte, Tukumsi, Jelgava ja Aizkrauklega. Raudteejaamast väljuvad diiselrongid jaotatakse linnalähirongideks (Riiast Valmierasse ja Riiast Krustpilsi) ning kaugsõidurongideks (Riiast Daugavpilsi, Zilupesse, Gulbenesse ja Valgasse, kiirrongid sõidavad Daugavpilsi, Rēzeknesse ja Liepājasse).
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ http://www.pv.lv/lv/zonas/
- ↑ http://www.citariga.lv/lat/rigas-centrs/infrastruktura/centrala-stacija/
- ↑ Железнодорожные станции СССР. Справочник. — М.: Транспорт, 1981
- ↑ T. Altbergs, K. Augustāne, I. Pētersone. Dzelzceļi Latvijā. R: Jumava, 2009, 56. lk.
- ↑ Evija Puķe. Veikalu valgi Stacijas laukumā. Žurn. Mājas viesis. 2003, №213.
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Riia keskvaksal |