Tennis olümpiamängudel

Allikas: Vikipeedia
Olümpiarõngad
Olümpiarõngad
Tennis
Tennis

Tennis kuulus suveolümpiamängude programmi alates esimestest kaasaegsetest olümpiamängudest 1896. aastal Ateenas, kuid jäeti pärast 1924. aasta suveolümpiamänge Rahvusvaheline Tenniseföderatsioon ja Rahvusvahelise Olümpiakomitee vaheliste vaidluste tõttu amatöörmängijate määratlemise vaidluste tõttu. Pärast kahte esinemist demonstratsioonispordina 1968. ja 1984. aastal (U-21 vanusepiiranguga) naasis see täieliku olümpiaalana 1988. aasta suveolümpiamängudel, mis olid avatud kõigile mängijatele, olenemata nende vanusest ja staatusest, ning seda on mängitud sellest ajast alates kõigil suveolümpiamängudel. Tennises antakse olümpiamängudel välja viis medalikomplekti.

1896, 1900, 1904, 1988 ja 1992. aastal jagasid poolfinaali kaotajad pronksmedalid. Kõigil muudel aastatel korraldati pronksmedali play-off-matš.

Varem sai olümpiamängude tulemuste eest edetabelipunkte, mille ATP ja WTA lisasid oma mängijatele selle kalendriaasta iga-aastaste üksikmängude summale. See toimus 2004. aasta Ateenast kuni 2012. aasta Londoni mängudeni. Eelnevate ja 2016. aasta olümpiamängudel Rio de Janeiro turniiri eest ei antud punkte. Kuigi olümpia edetabelipunkte ei võrdsustatud suure slämmi turniiridel antavate punktidega, on olümpiaturniiride tähtsus pärast nende taaskehtestamist suurenenud, kuna mõned mängijad, kriitikud ja spordihuvilised peavad olümpiakulla võitmist sama prestiižseks kui suure slämmi turniiri võitmist.

Serena Williams ja Venus Williams on kumbki võitnud rekordiliselt neli kuldmedalit, kolm neist naispaarismängus. Nad on ainsad mängijad, kes võidavad sama olümpiavõistluse kolmel korral. Kathleen McKane Godfree (üks kuld, kaks hõbedat ja kaks pronksi) ja Venus Williams (neli kulda, üks hõbe) on kõigi aegade rekordiomanikud tennises kõigi olümpiamedalite arvestuses. Andy Murray on ainus mängija, kes on võitnud kaks meeste üksikmängu kuldmedalit, ja ainus üksikmängija, kes on säilitanud olümpiatiitli. Gigi Fernández ja Mary Joe Fernández ning Serena ja Venus Williams saavutasid sama tulemuse naiste paarismängudes vastavalt 1992. ja 1996. ning 2008. ja 2012. aastal.

Väidetavalt on mängija, kes võidab olümpiakulla ja kõik samal aastal toimunud neli suure slämmi turniiri, võitnud kuldse slämmi. Alates 1988. aastast on Steffi Graf selle saavutuse ainus mängija.

Kõige edukam riik on olnud USA: 21 kuld-, 6 hõbe- ja 12 pronksmedalit.

Eesti tennisistid olümpiamängudel[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti tennisistid on olümpiamängudel olnud kahel korral: 2004 ja 2008, seejuures mõlemal aastal Kaia Kanepi ja Maret Ani.

Edukamad tennisistid[muuda | muuda lähteteksti]

Mehed[muuda | muuda lähteteksti]

Koht Sportlane Riik Olümpiaa Kuld Hõbe Pronks Kokku
1. Reginald Doherty  Suurbritannia 1900–1908 3 0 1 4
2. Vincent Richards  USA 1924 2 1 0 3
Andy Murray  Suurbritannia 2008–2016 2 1 0 3
4. Laurence Doherty  Suurbritannia 1900 2 0 1 3
Charles Winslow Lõuna-Aafrika Vabariik 1912–1920 2 0 1 3
6. Nicolás Massú  Tšiili 2004 2 0 0 2
Rafael Nadal  Hispaania 2004–2016 2 0 0 2
8. Charles Dixon  Suurbritannia 1908–1912 1 1 2 4
9. Max Décugis  Prantsusmaa 1900–1920 1 1 1 3
Fernando González  Tšiili 2004–2008 1 1 1 3

Naised[muuda | muuda lähteteksti]

Koht Sportlane Riik Olümpiaa Kuld Hõbe Pronks Kokku
1. Venus Williams  USA 2000–2016 4 1 0 5
2. Serena Williams  USA 2000–2016 4 0 0 4
3. McKane Godfree  Suurbritannia 1920–1924 1 2 2 5
4. Arantxa Sánchez Vicario  Hispaania 1992–1996 0 2 2 4

Medalid[muuda | muuda lähteteksti]

Kõik aastad (1896–1924, 1988–2016)

Koht Riik Kuld Hõbe Pronks Kokku
1.  USA 21 6 12 39
2.  Suurbritannia 17 14 12 43
3.  Prantsusmaa 5 6 8 19
4.  Venemaa 3 3 2 8
5.  Lõuna-Aafrika Vabariik 3 2 1 6
6.  Hispaania 2 7 3 12
7.  Saksamaa 2 6 2 10
8.  Šveits 2 2 0 4
9.  Tšiili 2 1 1 4
10. Ühendvõistkond 1 3 3 7
11.  Austraalia 1 1 3 5
12.  Tšehhoslovakkia 1 1 2 4
13.  Hiina 1 0 1 2
 Belgia 1 0 1 2
Saksa FV 1 0 1 2
 Valgevene 1 0 1 2
17.  Puerto Rico 1 0 0 1
 Kanada 1 0 0 1
19.  Rootsi 0 3 5 8
20.  Tšehhoslovakkia 0 3 4 7
21.  Argentina 0 2 4 6
22.  Jaapan 0 2 1 3
23.  Holland 0 1 1 2
 Kreeka 0 1 1 2
25.  Austria 0 1 0 1
 Rumeenia 0 1 0 1
 Taani 0 1 0 1
28.  Horvaatia 0 0 3 3
29. SRÜ 0 0 2 2
30. Australaasia 0 0 1 1
Böömimaa 0 0 1 1
 Bulgaaria 0 0 1 1
 India 0 0 1 1
 Itaalia 0 0 1 1
 Norra 0 0 1 1
 Serbia 0 0 1 1
 Ungari 0 0 1 1
Kokku 37 riiki 66 67 82 215
  • 1988–2016
Koht Riik Kuld Hõbe Pronks Kokku
1.  USA 14 3 7 24
2.  Venemaa 3 3 2 8
3.  Hispaania 2 7 3 12
4.  Saksamaa 2 4 2 8
5.  Suurbritannia 2 2 0 4
 Šveits 2 2 0 4
7.  Tšiili 2 1 1 4
8.  Austraalia 1 1 3 5
9.  Tšehhoslovakkia 1 1 1 3
10.  Belgia 1 0 1 2
 Hiina 1 0 1 2
 Valgevene 1 0 1 2
13.  Puerto Rico 1 0 0 1
 Kanada 1 0 0 1
15.  Tšehhoslovakkia 0 2 4 6
16.  Argentina 0 2 3 5
17.  Prantsusmaa 0 2 2 4
18.  Rootsi 0 1 2 3
19.  Holland 0 1 0 1
 Lõuna-Aafrika Vabariik 0 1 0 1
 Rumeenia 0 1 0 1
22.  Horvaatia 0 0 3 3
23. SRÜ 0 0 2 2
24.  Bulgaaria 0 0 1 1
 India 0 0 1 1
 Jaapan 0 0 1 1
 Serbia 0 0 1 1
Kokku 27 riiki 34 34 42 110
  • 1896–1924
Koht Riik Kuld Hõbe Pronks Kokku
1.  Suurbritannia 15 12 12 39
2.  USA 7 3 5 15
3.  Prantsusmaa 5 4 6 15
4.  Lõuna-Aafrika Vabariik 3 1 1 5
5. Ühendvõistkond 1 3 3 7
6.  Saksamaa 1 2 1 4
7.  Rootsi 0 2 3 5
8.  Jaapan 0 2 0 2
9.  Kreeka 0 1 1 2
10.  Austria 0 1 0 1
 Taani 0 1 0 1
12. Australaasia 0 0 1 1
Böömimaa 0 0 1 1
 Holland 0 0 1 1
 Itaalia 0 0 1 1
 Norra 0 0 1 1
 Tšehhoslovakkia 0 0 1 1
 Ungari 0 0 1 1
Kokku 18 riiki 32 32 39 103