Õppursõdur

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Õppursõdurite monument Tallinna Reaalkooli juures
Õppursõdur Viktor Paju Narvast

Õppursõdur (ka juunior) oli Eesti Vabadussõjas võidelnud kooliealise sõjaväelase kohta ametlikult kasutatud nimetus.

Kooliõpilaste kaasamine Vabadussõtta[muuda | muuda lähteteksti]

Esimesed kooliõpilased liitusid vastloodud Eesti Rahvaväega ja Kaitseliiduga juba 1918. a novembris.

Esimene ametlik kooliõpilaste allüksus - kooliõpilaste rood - asutati 15. detsembril 1918 pea- ja sõjaministri Konstantin Pätsi korraldusega. Sinna olid kohustatud astuma kõigi gümnaasiumide kolme ja kaubanduskoolide kahe viimase klassi õpilased, aga samuti kõik tehnika-, põllutöö- ja kunstikoolide õpilased. Kooliõpilastest formeeriti sõja jooksul mitmeid roode ja suuremates linnades ka pataljone. Nad osalesid peamiselt tagala sisekaitseteenistuses ja vahel ka rindelahingutes. Lisaks olid osad kooliõpilased liitunud 1918-1919. a talvel otse rindeväeosadega, kus võitlesid sõja lõpuni.

Sügisel 1919 pani sõjavägede ülemjuhataja kooliõpilaste organiseerimise alal maksma kindla korra. Õpilastest, kes ei kuulunud mobilisatsiooni alla, kuid tegutsesid Kaitseliidus, formeeriti igas maakonnas Kaitseliidu ülema korraldusel üks kooliõpilaste rood. Tallinnas, Tartus ja Viljandis aga formeeriti kooliõpilaste pataljonid.

Vabadussõja ajal teenis õppursõdurina kuni 3000 kooliõpilast. Enamus õppursõduritest olid 16-18 a vanused, kuid noorimad olid 12-13 a vanuses.

Õpingute jätkamine[muuda | muuda lähteteksti]

Õppursõduritele võimaldati sõjaväeteenistuse ajast ka haridustee jätkamist. Osades allüksustes, kus olid nooremad poisid, toimus koolitöö tihedamalt, kui sõjalised õppused.

Pärast sõda suunas riik noori sõjasangareid haridusteed jätkama koolimaksust vabastamise ja tasuta õpikutega (priikooli õigus). Vabadussõjas osalenud poistele ei olnud kooliellu tagasipöördumine alati lihtne – liiga palju oli kogetud. Koolijuht Konstantin Treffner kurtis 1920. a oma kirjas sõjaministeeriumile: kasarmu waimne õhkkond, mille õpilased-sõdurid kooli toowad ja mis alamatesse klassidesse püüab tungida, teeb kooli sihtide saawutamise raskeks, kui mitte wõimatuks.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

  • Kooliõpilased Eesti Vabadussõjas - [[1]]