Tallinna–Viljandi raudteelõik

See artikkel räägib Tallinna–Viljandi raudteelõigust. Tallinna–Viljandi rongiliini kohta vaata artiklit Tallinna–Viljandi rongiliin.

---

Tallinna–Viljandi raudteelõik
Üldist
Seis	Kasutusel
Asukoht	Eesti (Harjumaa, Raplamaa, Järvamaa ja Viljandimaa)
Alg- ja lõpp-punkt	Tallinn Viljandi
Kasutusel olevate jaamade ja peatuste arv	25
Rööpapaaride arv	1
Opereerimine
Avati	1901 kitsarööpmeline (750 mm), 1973 laiarööpmeline (1520 mm)
Omanik	Edelaraudtee Infrastruktuuri AS
Operaator(id)	Elron
Tehniline
Liini pikkus	150,6 km
Rööpmelaius	1520 mm (laiarööpmeline)
Elektrifitseeritud	Ei
Kiirus	Kuni 120 km/h
Peatused Tallinn Tallinn-Väike Liiva Männiku (Tallinna–Viljandi kiirrongid ei peatu) Saku Kasemetsa (Tallinna–Viljandi kiirrongid ei peatu) Kiisa Roobuka (Tallinna–Viljandi kiirrongid ei peatu) Vilivere (Tallinna–Viljandi kiirrongid ei peatu) Kohila Lohu (Tallinna–Viljandi kiirrongid ei peatu) Hagudi (Tallinna–Viljandi kiirrongid ei peatu) Rapla Keava Lelle Käru Kolu (Suleti Elroni tulekuga) Türi Taikse Kärevere Ollepa Võhma Olustvere Sürgavere Viljandi

Tallinna–Viljandi raudteelõik on raudteelõik Eestis.

Lellelt hargneb raudteeharu Pärnu suunas (vt Lelle–Pärnu raudteelõik).

Reisiliiklus

Tallinna-Viljandi raudteel sõidavad vaid Elroni reisirongid. Kummastki lõpp-peatusest alustavad rongid sõitu 6 korda päevas.

Peatused

Raudteepeatused Tallinna–Viljandi rongiliinil:

• Tallinna reisijaam (Balti jaam)
• Tallinn-Väikse raudteejaam
• Liiva raudteejaam
• Valdeku raudteepeatus**
• Männiku raudteepeatus**
• Saku raudteepeatus
• Kasemetsa raudteepeatus**
• Kiisa raudteejaam
• Roobuka raudteepeatus**
• Vilivere raudteepeatus**
• Kohila raudteejaam
• Lohu raudteepeatus**
• Hagudi raudteepeatus**
• Rapla raudteejaam
• Keava raudteepeatus*
• Lelle raudteejaam
• Käru raudteepeatus*
• Türi raudteejaam
• Taikse raudteepeatus*
• Kärevere raudteepeatus*
• Ollepa raudteepeatus*
• Võhma raudteejaam
• Olustvere raudteepeatus*
• Sürgavere raudteepeatus*
• Viljandi raudteejaam

(* nendes peatustes kiirliin ei peatu)

(** nendes peatustes peatub rong kummaski suunas vaid üksikutel perioodidel ühel korral päevas)

Ajalugu

Tallinna–Viljandi kitsarööpmeline raudteeliin

 Pikemalt artiklis Tallinna–Viljandi (kitsarööpmeline raudteeliin)

Kitsarööpmeline Tallinna–Viljandi raudtee rajati aastal 1901. Sellele eelnes Valga–Ruhja–Pärnu raudtee Mõisaküla–Viljandi haruteega, mis avati liikluseks 1897. aastal. Tallinna–Viljandi raudtee avati liikluseks 1901. aastal.

Kitsarööpmeline raudtee Tallinnas, 1910. aasta Tallinna linna kaardil. Viljandi peavaksalist Willjandi Waksal II-ni

Tallinna–Viljandi kitsarööpmelise raudtee Türi raudteejaam (1926)

Raudteepeatused Tallinna–Viljandi kitsarööpmelisel raudteel, Eesti Vabariigis:

• Tallinna sadama raudteejaam
  • Odra raudteepeatus (1941–1944 nimega Laadaplats)
  • Veski posti raudteepeatus (ka nimega Lutheri post. Hiljem ehitati harutee Dvigateli postini (Lasnamäe e Ülemiste jaama)
• Tallinna Peajaam (tänapäeval Tallinn-Väikse raudteejaam)
  • Liiva raudteejaam,
  • Männiku raudteejaam,
  • Saku raudteejaam,
  • Kiisa raudteejaam,
  • Kohila raudteejaam,
  • Lohu raudteejaam,
  • Hagudi raudteejaam,
• Rapla raudteejaam,
  • Keava raudteepeatus,
• Lelle raudteejaam,
  • Käru raudteejaam,
  • Kolu raudteejaam,
• Türi raudteejaam,
  • Kärevere raudteejaam,
  • Ollepa raudteejaam,
  • Võhma raudteejaam,
  • Olustvere raudteejaam,
  • Sürgavere raudteejaam,
• Viljandi raudteejaam.

Kuni Lelle–Pärnu otsetee (Lelle–Papiniidu raudtee) valmimiseni 16. veebruaril 1928 oli Tallinna–Viljandi rongiliin osaks Tallinna sadama – Viljandi – Mõisaküla – Pärnu rongiliinist (vt Pärnu–Mõisaküla–Viljandi raudtee) ja Tallinna sadama – Viljandi – Ruhja – Riia rongiliinist. Neid liine kasutati ka II maailmasõja ajal.

Aastatel 1971–1973 asendati Tallinna–Viljandi kitsarööpmeline raudtee laiarööpmelise raudteega.

Kaubavedu

Kuni 1902. aastani töötas liin kahjumiga. Tänu rongiliiniga kaasnenud tööstuse arengule Viljandis oli liin kasumis kuni I maailmasõjani. Raudtee klientideks olid 1903. aastast tegutsenud E. Pohli tuletikuvabrik, 1905. aastast tegutsenud U. Pohrti masinavabrik ja 1912. aastal asutatud Viljandi linavabrik.

Eesti Vabariigi ajal kasutasid raudteed paljud Viljandimaa tööstusettevõtted, sealhulgas 1928. aastal avatud Võhma Eksporttapamaja jt.

Raudteeremondid

2011. aastal viidi Türi-Viljandi raudteelõigul läbi kapitaalremont, mille käigus kaasajastati ülesõite ja ooteplatvorme ning tõsteti läbisõitvate rongide piirkiirust kuni 120 kilomeetrini tunnis. Lõik taasavati pidulikult 30. detsembril 2011 ja regulaarne reisiliiklus taastus seal 1. jaanuarist 2012. Raudtee remont lühendas Tallinna-Viljandi reisirongide sõiduaega 15 minuti võrra.

2021. aastal valmis kapitaalremont Lelle-Türi lõigul.

Pildid

• 
  AS EdelaraudteeTallinna-Viljandi kiirrong läbisõidul Vilivere peatusest(2013)
• 
  Türi jaamahoone (2012)
• 
  Türi raudteejaam(2006)
• 
  Türi–Viljandi raudteelõik, taamal Viljandi raudteejaama sissesõidufoor (2013)
• 
  Võhma–Olustvere raudtee õnnetus (1936)
• 
  Võhma–Olustvere raudtee õnnetus (1936)

Välislingid

• YouTube'i video: Tallinna-Viljandi rongiliin, 05.2018
• YouTube'i video: Eesti kitsarööpaline raudtee 1960-ndatel
• YouTube'i video: Viljandi-Türi liin enne ja pärast remonti, 2010/2012
• Tallinna–Viljandi reisirongi (Dr1b-3713/3702) saabumine Viljandi jaama
• Kiiruskatsed kinnitasid: rongisõit Tallinnast Viljandisse võiks lüheneda; ERR uudised, 25.08.2020