Tallinna–Keila rongiliin

R12 Tallinna–Keila rongiliin
R12 Tallinna–Keila rongiliin
Üldist
Seis	Kasutusel
Asukoht	Eesti; (Harjumaa)
Alg- ja lõpp-punkt	Tallinn; Keila
Kasutusel olevate jaamade ja peatuste arv	14-15
Rööpapaaride arv	2
Opereerimine
Avati	1870 (osana; Balti raudteest);; 1958 Elektriraudtee
Operaator(id)	Elron
Depoo(d)	Pääsküla depoo
Tehniline
Liini pikkus	26,8 km
Rööpmelaius	1520 mm; (laiarööpmeline)
Elektrifitseeritud	Jah
Peatused
	Tallinn (Balti jaam); Lilleküla; Tondi; Järve; Rahumäe; Nõmme; Hiiu; Kivimäe; Pääsküla; Laagri; Urda; Padula (osad väljumised); Saue; Valingu; Keila;
	Tallinn (Balti jaam); Lilleküla; Tondi; Järve; Rahumäe; Nõmme; Hiiu; Kivimäe; Pääsküla; Laagri; Urda; Padula (osad väljumised); Saue; Valingu; Keila;

Tallinna–Keila rongiliin on Elroni opereeritav elektrifitseeritud rongiliin lõpp-peatustega vastavalt Tallinnas Balti jaamas ja Keilas Keila raudteejaamas. Liini pikkus on 26,8 km ning seda teenindavad Stadler FLIRT elektrirongid.^[1]

Reisijatevedu on rongiliinil jaotatud kolme tsooni vahel – I kuni III tsoon. I tsoon jääb Balti jaama ja Laagri vahele, II tsoon Laagri ja Valingu vahele ning III tsoon on Valingu ja Keila vahel.^[2]

Ajalugu

Keilat läbiv Balti raudtee valmis aastal 1870. Sellest ajast läbisid Keilat auru jõul liikuvad reisirongid Tallinna–Paldiski rongiliinil.
Pärast Keila–Haapsalu raudtee valmimist 1905 aastal läbisid Keilat Haapsalu liini reisirongid. 1920. aastatel pikendati raudteed Rohuküla sadama basseinidevahelisele kaile. 1935. aastal võeti kasutusele kiire diisel-elektriline mootorvagun Lendav Läänlane liinil Tallinn–Rohuküla. Haapsalu liin suleti 1995 ja sellest on alles Tallinna–Riisipere rongiliin.
Elektrirongiliiklus liinil Tallinn–Keila avati pärast Pääsküla–Keila raudteelõigu elektrifitseerimist juulis 1958.^[3]^[4]

Peatused

Tallinn (Balti jaam)
Lilleküla
Tondi
Järve
Rahumäe
Nõmme
Hiiu
Kivimäe
Pääsküla
Laagri
Urda
Padula (peatuvad ainult osad väljumised)
Saue
Valingu
Keila raudteepeatus

Padula raudteepeatuses toimub rongi sisenemine ja väljumine vaid rongi multifunktsionaalse ala kaudu.^[2]

Pildid

AS Elroni Stadler FLIRT tüüpi reisirong väljumas liinile Tallinn–Keila
Lilleküla raudteepeatus
Lilleküla jalakäijate tunnel
Tondi raudteepeatus
A. H. Tammsaare tee viadukt
Rahumäe viadukt
Nõmme raudteepeatus
Kass Kivimäe raudteepeatuses
Pääsküla jaamahoone
Reisirong Urda peatuses
Saue raudteepeatus
Keila raudteejaam

Vaata ka

Viited

↑ "Eesti Raudtee raudteeinfrastruktuuri raudteelõikude tehnilised andmed" (PDF). evr.ee. Vaadatud 02.01.2026.^{[alaline kõdulink]}
1 2 "Peatused | Elron". elron.ee. Vaadatud 6. jaanuaril 2026.
↑ Tõnu Tammearu: Elektriraudtee Eestimaal alates 1924. Tänapäev, 2009. lk 62
↑ Ajalugu, Elektriraudtee AS koduleht

Välislingid

Elroni koduleht

Videod

[1] "Eesti Raudtee raudteeinfrastruktuuri raudteelõikude tehnilised andmed" (PDF). evr.ee. Vaadatud 02.01.2026.^{[alaline kõdulink]}

[:0-2] 1 2 "Peatused | Elron". elron.ee. Vaadatud 6. jaanuaril 2026.

[3] Tõnu Tammearu: Elektriraudtee Eestimaal alates 1924. Tänapäev, 2009. lk 62

[4] Ajalugu, Elektriraudtee AS koduleht

[1]

[2]

[3]

[4]

v r Eesti rongiliinid
Läänesuund	R11 Tallinn–Pääsküla \| R12 Tallinn–Keila \| RE12 Tallinn–Keila kiirliin \| R13 Tallinn–Kloogaranna \| R14/R15 Tallinn–Paldiski \| RE14 Tallinn–Paldiski kiirliin \| R16/R17 Tallinn–Turba \| RE16 Turba–Tallinn kiirliin
Ida- ja lõunasuund	R31 Tallinn–Aegviidu \| R30 Tallinn–Tapa \| RE32 Tallinn–Rakvere \| RE33 Tallinn–Narva \| E33 Tallinn–Narva kiirliin \| RE34 Tallinn–Tartu \| E34 Tallinn–Tartu kiirliin \| R44 Jõgeva–Tartu \| R45 Tartu–Valga \| R46 Tartu–Koidula (suvekuudel Tartu–Piusa)
Edelasuund	R23 Tallinn–Viljandi \| R22 Tallinn–Türi \| R21 Tallinn–Rapla
Endised liinid	Tallinn–Riisipere \| Tallinn–Haapsalu \| Tallinn–Aegviidu kiirliin \| Tallinn–Pärnu \| Tallinn–Lelle \| Tallinn–Mõisaküla \| Tallinn–Pärnu–Riia \| Tartu–Elva \| Valga–Veski \| Narva–Musta \| Tallinn–Moskva
Tulevased liinid Rail Baltica	Tallinn–Varssavi kiirliin \| Tallinn–Pärnu \| Tallinn–Häädemeeste \| Tallinn–Pärnu–Riia