Jõelähtme
Jõelähtme | |
---|---|
Pindala: 6,8 km² (2020)[1] | |
Elanikke: 99 (31.12.2021)[2] | |
| |
EHAK-i kood: 2234[3] | |
Koordinaadid: 59° 27′ N, 25° 8′ E | |
Jõelähtme on küla Harjumaal Tallinnast idas, Jõelähtme valla keskus.
2011. aasta rahvaloenduse andmetel elas külas 120 inimest. Neist 113 (94,2%) olid eestlased. [4]
Asulat läbivad Tallinna–Narva maantee ja Jõelähtme–Kemba tee. Küla piires asuvad ka Ellandvahe tee ja Jõelähtme tee ning külast algab Jõelähtme–Kostivere tee.
Külas asuvad muuhulgas vallamaja, Jõelähtme kirik, Jõelähtme kalmistu, Jõelähtme rahvamaja ja tankla.
Külastajatele on avatud Jõelähtme kivikirstkalmistu, mille kõrval asub ka Rebala muinsuskaitseala keskuseks oleva Rebala muuseumi hoone.[5]
Küla asub Jõelähtme jõe alamjooksul ja samas asub ka Jõelähtme joastik.[6]
Jõelähtme territooriumi põhjaosas asub Ellandvahe kivi.
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Jõelähtme on põline asustuskeskus Põhja-Eestis. Seal asuvad vanimad püsiasustuse jäljed pärinevad hilispronksiajast. Küla mainiti esimest korda aastal 1241 Taani hindamisraamatus kujul Jeeleth. Sellal kuulus küla Taani kuninga asehaldurile, Jüütimaalt pärit Saxo Agunsunile. Ka 1462. aastal kuulus küla Jüütimaalt pärit mehele, kelleks oli vasall Andreas Nilsen Banner.[7][5]
Aastast 1506 on teada, et kõik Jõelähtme küla elanikud olid katku surnud. Samal aastal sai Jõelähtme mõisa ja küla omanikuks Jürgen Vitinghof, kes asustas kõik talud uuesti, andes igale talule 1,5 adramaad maad.[5]
Jõelähtme küla, mõis ja veski asusid aastal 1692 vahetult Jägala jõe ääres, paiknedes kahel pool endist Tallinna–Narva teed (Jõelähtme–Kemba tee). Ent vahemikus 1837–1844 küla maad mõisastati ning aastatel 1850 ja 1858 kohta külana enam ei mainitud. Uus Jõelähtme küla tekkis 20. sajandi alguses lääne poole Jõelähtme kiriku juurde. Pärast 1930. aastaid liideti Jõelähtme külaga ka 1920. aastatel mõisa maadele tekkinud Jõelähtme asundus.[7][5]
Jõelähtme küla oli pikka aega oluline keskus. Aastal 1866 moodustatud pisema Jõelähtme mõisavallaga liideti 1891. aastal suur osa ümbritsevaid valdu ning külast sai uue ühendvalla keskus. Külas asus vallamaja ning tegemist oli piirkonna keskusega ka 1920. ja 1930. aastatel. Seoses kolhooside rajamisega kaotas Jõelähtme küla aga järgnevatel kümnenditel oma tähtsuse suurema keskusena.[5]
Jõelähtme küla lähedale Jõelähtme ja Rebala küla piirialale rajatud uusasumit hakati rahvasuus kutsuma nimedega Männisalu ja Kärmu. Küla territooriumile jääb tänapäeval ka endine Jõelähtme saunaküla Sareta.[7]
-
Jõelähtme postijaama peahoone
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Maa-amet, vaadatud 21.11.2020.
- ↑ Statistikaameti statistika andmebaas, vaadatud 4.09.2023.
- ↑ Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator, vaadatud 9.06.2014.
- ↑ Statistikaameti andmebaas
- ↑ 5,0 5,1 5,2 5,3 5,4 Jõelähtme. Teejuht rändajale ja koduloohuvilisele. 2010.
- ↑ Jõelähtme küla - Jõelähtme Vallavalitsus. Vaadatud 14.08.2018.
- ↑ 7,0 7,1 7,2 Eesti kohanimeraamat. Vaadatud 13.08.2018.