Mine sisu juurde

Hall käpp

Allikas: Vikipeedia
Hall käpp

Taksonoomia
Riik Taimed Plantae
Hõimkond Katteseemnetaimed Magnoliophyta
Klass Üheidulehelised Monocotyledoneae
Selts Asparilaadsed Asparagales
Sugukond Käpalised Orchidaceae
Perekond Käpp Orchis
Liik Hall käpp
Binaarne nimetus
Orchis militaris
L.
Sünonüümid
  • Strateuma militaris (L.) Salisb. 1812
  • Orchis rivinii Gouan 1773
  • Orchis cinerea Schrank 1789
  • Orchis brachiata Gilib. 1792
  • Orchis galeata Poir. 1798
  • Orchis mimusops Thuill. 1799
  • Zoophora atropurpurea Bernh. 1800
  • Zoophora rubella Bernh. 1800
  • Orchis nervata Marchand 1827
  • Orchis stevenii Rchb. f. 1849
  • Orchis raddeana Regel 1869

Hall käpp (Orchis militaris) on käpaliste sugukonda käpa perekonda kuuluv mitmeaastaste ühekojaliste rohttaimede liik.

Hall käpp on III kategooria kaitsealune taim. 2000. aastal valiti hall käpp taimena Läänemaa sümboliks.[1] 2014. aastal valis Eesti Orhideekaitse Klubi hall käpa aasta orhideeks.[2]

Botaaniline kirjeldus

[muuda | muuda lähteteksti]

Hall käpp on saanud nimetuse õite värvuse järgi. Ta õied välisküljelt veidi hallikad, õigemini siiski hallikasroosad. Siseküljelt on need rohkem lillakad ja sageli tumedamate triipudega. Kaugemalt vaadates paistavad halli käpa õisikud sinakaslillad, nagu ka paljude teiste meie käpaliste õisikud. Ka halli käpa ladinakeelne liiginimi militaris on valitud tema õit silmas pidades. See sõna viitab sõjakusele. Kui uurida halli käpa õit hoolega, siis on näha, et tema õie ülemised kattelehed on omavahel kokku kasvanud ja moodustavad teiste õieosade kohale kiivritaolise katte. Õis paistab seetõttu sõjamehena, kellel on kiiver peas, kuid näokate üles tõstetud.[3] Taim õitseb maist juunini.

Taime kõrgus võib ulatuda mõnekümne sentimeetrini ja tihedas õisikus võib olla mitukümmend õit. Taimel on jõulised, kuni 8 cm laiused, helerohelised läikega lehed, mis on koondunud varre alusele.[2]

Kasvukoht ja levila

[muuda | muuda lähteteksti]

Hall käpp on levinud paiguti Kesk-, Lääne- ja Ida-Euroopas, kohati Lääne- ja Ida-Siberis ning Kaukaasias. Soomes on liik ohustatud ja esineb vaid maa edelaosas, Taanist on ta hävinud ja Norras puudub. Ka Suurbritannias on liik ohustatud ja mõne üksiku leiukohaga. Arvukam ja vähem ohustatud on hall käpp Lõuna-Euroopas.[2]

Hall käpp eelistab kasvada lubjarikastel ja niisketel niitudel ja puisniitudel. Eestis paiguti tavaline, käpa perekonna liikidest kõige laiemalt levinud. Tavalisem Lääne-Eestis.

Kasvas varem ka Tartus Ropka luhal, kuid Ropka tööstusrajooni rajamisega 1980. aastail hävis[viide?].

Kuivatatud tärklise rikkaid muguljuuri on kasutatud nii toiduna kui ka rahvameditsiinis teatud meestehädade leevendamiseks.[4] Usuti, et halli käpa juurtest valmistatud jahu (inglise salep) tarbides võib taastuda meeste suguiha.[viide?]

  1. "Läänemaa otsib tunnuslauset" Lääne Elu.
  2. 1 2 3 "Aasta orhidee – Eesti Orhideekaitse Klubi". Vaadatud 21. novembril 2025.
  3. https://web.archive.org/web/20070913220104/http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/hallkapp.htm Hall käpp portaalis bio.edu.ee
  4. Kuresoo, R., Relve, H., Rohtmets, I. Eesti eluslooduse teejuht. Varrak 2005. ISBN 9985-3-1041-1

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]