Kuradi-sõrmkäpp

Allikas: Vikipeedia
Kuradi-sõrmkäpp
Dactylorhiza maculata - kuradi-sõrmkäpp Pakri.jpg
Taksonoomia
Riik: Taimed Plantae
Hõimkond: Katteseemnetaimed Magnoliophyta
Klass: Üheidulehelised Monocotyledoneae
Selts: Asparilaadsed Asparagales
Sugukond: Käpalised Orchidaceae
Perekond: Sõrmkäpp
Liik: Kuradi-sõrmkäpp
Ladinakeelne nimetus
Dactylorhiza maculata
(L.) Soó
Sünonüümid
  • Orchis basilica L. ex Klinge
  • Orchis biermannii Ortm.
  • Orchis calvellii A.Terracc.
  • Orchis comosa F.W.Schmidt
  • Orchis ericetorum (E.F. Linton) E.S. Marshall
  • Orchis macedonica Griseb.
  • Orchis maculata L.
  • Orchis nemorosa Montandon
  • Orchis obtusifolia Schur
  • Orchis solida Moench
  • Orchis tetragona Heuff.

Kuradi-sõrmkäpp (Dactylorhiza maculata) käpaliste sugukonda sõrmkäpa perekonda kuuluv rohttaim.

Kirjeldus[muuda | muuda lähteteksti]

Kuradi-sõrmkäpp on 20 kuni 50 cm pikkune tugeva varrega orhidee. Lehed on kuni 15 cm pikad ja kuni 3 cm laiad tumelillade ümarate laikudega lehe pealmisel poolel. Lehed on alusel märgatavalt ahenenud, alt hallikasrohelised. Õitseb juunis-juulis. Õied on suhteliselt suured, värvuselt lillad kuni roosad, harva valged, koondunud koonusjasse õisikusse varre tipus. Huule hõlmad on allapoole suunatud, keskmine hõlm on väike ja kolmnurgakujuline. [1]

Kasvukoht[muuda | muuda lähteteksti]

Kasvavad niisketel ja märgadel heinamaadel, soostunud niitudel ja soodes. [1]

Kaitsestaatus[muuda | muuda lähteteksti]

Kuradi-sõrmkäpp on III kaitsekategooria kaitsealune liik [2],

Rahvapärimus[muuda | muuda lähteteksti]

Kuradi-sõrmkäpp on oma nime saanud tumedat, peaaegu musta käppa või kätt meenutava, mullas asuva juuremugula tõttu, noorem juuremugul on valge. Nii kannabki kuradi-sõrmkäpp endas korraga justkui hea ja kurja alget. vVrem kasutatud ka ravimtaimena.

Sarnased liigid[muuda | muuda lähteteksti]

Balti sõrmkäpp, kelle huule keskmised hõlmad on külgedele suunatud ning lehed ei ole alt hallikad; vööthuul-sõrmkäpp, kelle huule keskmine hõlm on kitsaskolmnurkne ning huul lõhestunud vähemalt pooles ulatuses.[1]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 Leht, M. (toim.). 2010. Eesti taimede määraja. EMÜ, Eesti Loodusfoto, Tartu
  2. Keskkonnaminister. "III kaitsekategooria liikide kaitse alla võtmine". Riigiteataja. Kasutatud 26.01.2017.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]