Kaunis kuldking

Kaunis kuldking
Kaunis kuldking Loode-Eesti loometsas
Taksonoomia
Riik	Taimed Plantae
Hõimkond	Katteseemnetaimed Magnoliophyta
Klass	Üheidulehelised Monocotyledoneae
Selts	Asparilaadsed Asparagales
Sugukond	Käpalised Orchidaceae
Perekond	Kuldking Cypripedium
Liik	Kaunis kuldking
Binaarne nimetus
Cypripedium calceolus L.

Kaunis kuldking (Cypripedium calceolus) on käpaliste sugukonda kuldkinga perekonda kuuluv mitmeaastaste ühekojaliste rohttaimede liik.

Eesti Orhideekaitse Klubi valis kauni kuldkinga 2018. aastal Eesti aasta orhideeks. Ta on Eestis II kategooria kaitsealune taim. Kaunis kuldking on Norra Nord-Trøndelagi maakonnalill. 2003. aastal oli kaunis kuldking Läti aasta taim.

Nimetus

Rahvakeeli kutsutakse taime ka käokingaks, kukulinnupätaks, käopättaks, neitsikingaks, pruudikingaks või saksakingaks.

Botaaniline kirjeldus

Omapärase, isegi eksootilise õie tõttu kergesti äratuntav. Ühe sümmeetriateljega suured õied on kuni 10 cm suurused. Õiel on suur läikiv sidrunkollane kingakujuline õõnes huul, mille pikkus ulatub kuni 4 cm, siseküljel on punakad täpid ja sooned. Ülejäänud õiekattelehed on lamedad, meenutavad teritunud paela. Paelad on lillakaspruunid, mille pikkus on kuni 6 cm. Õite alusel on ka kandelehed, mis sarnanevad varrelehtedega. Õitseb mai lõpust juuli alguseni. Õitel on nõrk vanillilõhn, mis meelitab ligi väikeseid putukaid.

Õis on tolmeldavate putukate jaoks lõks: kingakujulisest huulest pole muud väljapääsu kui tolmukatest ja emakasuudmetest mööda ronides. Kuldkinga lõhn meenutab putukatele feromoone, mis meelitab kohale isaseid erakmesilasi. Paljuneb nii seemnetega kui ka vegetatiivselt risoomiharudega. Seemneid on tal küll palju, kuid millimeetrisuurused seemned arenevad aeglaselt ja õitsemisikka jõudmiseks kulub vähemalt 15 aastat. Seemned levivad õhuvooludega. Seemnelisel paljunemisel on vajalik sobiva seeneniidistiku olemasolu mullas.

Varrel kasvab kuni kuus lehte, mis kujult meenutavad maikellukest. Taimel on 1–3, tavaliselt kaks õit. Kõrgus on taimel ~ 20–50 cm (harvem ka 80 cm). Maa sees on kuldkingal jäme risoom, mis kasvab pikkamööda, teisest otsast samal ajal kõdunedes. Ühe risoomi eluiga on 20–25 aastat. Üks puhmik võib elada 30 aastat vanaks.

Kaunis kuldking Puhtus Läänemaal

Kasvukoht ja levila

Kasvab tavaliselt puisniitudel, metsaservadel ja hõredamates kuuse-segametsades. Levinud laialdaselt nii Euroopa kui ka Aasia parasvöötmes, ka Põhja-Ameerikas. Esineb hajusalt, kuid kõikjal vähesearvuliselt. Eestis on teda hajusalt, sagedamini on teda siiski lääne- ja põhjaosas.

Taime ohustab nii korjamine lõikelilleks kui ka väljakaevamine koduaeda toomiseks. Taime ümberistutamine reeglina ebaõnnestub, kuna aiamullas puudub taime kasvuks vajalik mükoriisa. Looduslikest vaenlastest on ohtlikumad metssead, kes kuldkinga risoome välja tuhnivad.

Vaata ka

• Eesti käpaliste loend
• Käpalised

Kirjandus

• Kull, T., Kuldking. Tallinn: Valgus, 1987

Välislingid

• Kaunis kuldking andmebaasis eElurikkus
• "Pärnumaal loendati ühel elupaigal kokku pea 10 000 õitsvat kuldkinga võsu" ERR Novaator, 12. juuni 2020