Kaunis kuldking

Allikas: Vikipeedia
Kaunis kuldking
Kaunis kuldking Loode-Eesti loometsas
Kaunis kuldking Loode-Eesti loometsas
Taksonoomia
Riik Taimed Plantae
Hõimkond Katteseemnetaimed Magnoliophyta
Klass Üheidulehelised Monocotyledoneae
Selts Asparilaadsed Asparagales
Sugukond Käpalised Orchidaceae
Perekond Kuldking Cypripedium
Liik Kaunis kuldking
Ladinakeelne nimetus
Cypripedium calceolus
L.

Kaunis kuldking (Cypripedium calceolus) on käpaliste sugukonda kuldkinga perekonda kuuluv mitmeaastaste ühekojaliste rohttaimede liik.

Nimi[muuda | muuda lähteteksti]

Rahvakeeli kutsutakse lille käokingaks, kukulinnupätaks, käopättaks, neitsikingaks, pruudikingaks või saksakingaks.

Välimus[muuda | muuda lähteteksti]

Omapärase, isegi eksootilise õie tõttu kergesti äratuntav. Õis ehk king on umbes 4–6 cm pikk. Varrel kasvab kuni kuus lehte, mis kujult meenutavad maikellukest. Taimel on 1–3, tavaliselt kaks õit. Kõrguseks on taimel ~ 20–50 cm (harvem ka 80 cm).

Õis[muuda | muuda lähteteksti]

Ühe sümmeetriateljega suured õied on kuni 10 cm suurused. Õiel on suur läikiv sidrunkollane kingakujuline õõnes huul, mille pikkus ulatub kuni 4 cm, siseküljel on punakad täpid ja sooned. Ülejäänud õiekattelehed on lamedad, meenutavad teritunud paela. Paelad on lillakaspruunid, mille pikkus on kuni 6 cm. Õite alusel on ka kandelehed, mis sarnanevad varrelehtedega. Õitseb mai lõpust juuli alguseni. Õitel on nõrk vanillilõhn, mis meelitab ligi väikeseid putukaid. Putuktolmleja.

Õis on tolmeldavate putukate jaoks lõks: kingakujulisest huulest pole muud väljapääsu kui tolmukatest ja emakasuudmetest mööda ronides. Kuldkinga lõhn meenutab putukatele feromoone, mis meelitab kohale isaseid erakmesilasi.

Paljunemine ja levik[muuda | muuda lähteteksti]

Paljuneb nii seemnetega kui ka vegetatiivselt risoomiharudega. Maa sees on kuldkingal jäme risoom, mis kasvab pikkamööda, teisest otsast samal ajal kõdunedes. Ühe risoomi eluiga on 20–25 aastat. Üks puhmik võib elada vähemalt 30 aastat vanaks.

Seemneid on tal küll palju, kuid millimeetrisuurused seemned arenevad aeglaselt ja õitsemisikka jõudmiseks kulub vähemalt 15 aastat. Seemned levivad õhuvooludega. Seemnelisel paljunemisel on vajalik sobiva seeneniidistiku olemasolu mullas.

Levila[muuda | muuda lähteteksti]

Levinud laialdaselt nii Euroopa kui Aasia parasvöötmes, ka Põhja-Ameerika. Esineb hajusalt, kuid kõikjal vähesearvuliselt. Eestis on teda hajusalt, sagedamini on teda siiski lääne- ja põhjaosas.

Kasvukoht[muuda | muuda lähteteksti]

Kasvab tavaliselt puisniitudel, metsaservadel ja hõredamates kuuse-segametsades.

Kaitsestaatus[muuda | muuda lähteteksti]

Ta on II kategooria kaitsealune taim. Taime ohustab nii korjamine lõikelilleks kui ka väljakaevamine koduaeda toomiseks. Taime ümberistutamine reeglina ebaõnnestub, kuna aiamullas puudub taime kasvuks vajalik mükoriisa. Looduslikest vaenlastest on ohtlikumad metssead, kes kuldkinga risoome välja tuhnivad.

Sümbol[muuda | muuda lähteteksti]

Kaunis kuldking on Norra Nord-Trøndelagi maakonnalill.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]