Mine sisu juurde

Päevapaabusilm

Allikas: Vikipeedia
Päevapaabusilm

Taksonoomia
Riik Loomad Animalia
Hõimkond Lülijalgsed Arthropoda
Klass Putukad Insecta
Selts Liblikalised Lepidoptera
Ülemsugukond Papilionoidea
Sugukond Koerlibliklased Nymphalidae
Perekond Päevapaabusilm Aglais
Liik Päevapaabusilm
Binaarne nimetus
Aglais io
(Linné, 1758)
Päevapaabusilma röövik
Päevapaabusilma rööviku nukkumine. Fotod on tehtud 60-sekundilise vahega

Päevapaabusilm (Aglais io) on koerlibliklaste sugukonda päevapaabusilma perekonda kuuluv liblikaliik.[1]

Päevapaabusilm on saanud teadusliku nimetuse vanakreeka mütoloogia tegelaskujude, jõejumala Inachose, tema tütre Io ja nümfide järgi.

Ta elab Euroopa ja Aasia parasvöötmes.

Päevapaabusilma tiibade siruulatus on 40–55 mm. Tiibade ülakülje põhitoon on kirsipruun [1]. Iga tiiva tipus on valge, sinise ja musta tooniga silmlaik. Tiibade alaküljed on tumehallist mustani. Lennul paistab ta hästi silma tiibade ülapoole kirevuse tõttu [1].

Eestis, nagu suures osas Euroopast, on päevapaabusilm kõikjal tavaline. Ta lendab augustist septembri alguseni ja pärast talvitumist aprillist juunini enne munemist. Erinevalt paljudest liblikatest talvitub ta valmikuna. Ta muneb kuni 500 muna korraga.

Röövik on kuni 42 mm pikk. Tal on 6 rida jäiku ogasid ja igal kehasegmendil on palju pisikesi valgeid täppe. Ta koorub munast umbes nädal aega pärast munemist ning toitub kõrvenõgestel ja humalatel. Röövikud elavad mitmekaupa. Nukk on nurgeline ja liblika pea on nukus suunatud allapoole.

Täiskasvanud päevapaabusilmad elavad metsadel, põldudel, aasadel, karjamaadel, parkides ja aedades. Nad elavad mägedes kuni 2500 m kõrguseni merepinnast ning toituvad mitmesuguste taimede nektarist, puumahlast ja mädanenud puuviljadest.

Päevapaabusilm on kujutatud "Loomade elu" 3. köite esikaanel koos pääsusaba ja ohakaliblikaga.

  1. 1,0 1,1 1,2 "Loomade elu", 3. kd., lk 300