Hallpea-rähn
| Hallpea-rähn | |
|---|---|
 | |
| Kaitsestaatus | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Loomad Animalia |
| Hõimkond |
Keelikloomad Chordata |
| Klass |
Linnud Aves |
| Selts |
Rähnilised Piciformes |
| Sugukond |
Rähnlased Picidae |
| Perekond |
Rähn Picus |
| Liik |
Hallpea-rähn |
| Binaarne nimetus | |
|
Picus canus Gmelin, 1788 | |
 | |
Hallpea-rähn ehk hallrähn (Picus canus) on rähnlaste sugukonda rähni perekonda kuuluv linnuliik. Ta on Eestis arvatud III kaitsekategooriasse (2012).
Rahvapärased nimetused on roheline rähn, roheline ähn, hall tikas, hall hähn, hall rui, meltsas, mölsas, malsas, melts, malts.[2]
Välimus
[muuda | muuda lähteteksti]Hallpea-rähn on 26–33 cm pikk. Tiiva pikkus on 130–165 mm, saba 90–109 mm. Kaalub 110–165 g.[3]
Hallpea-rähni selg on roheline, päranipuala on rohekaskollane ja kõhualune on rohekashall. Pea on hall, isaslinnul on punane laup. Sarnaneb roherähniga, kuid roherähni lagipea on punane ja silma ümbrus must.[4]
Alamliigid ja levik
[muuda | muuda lähteteksti]Liigil on 10 alamliiki:[5]
- P. c. canus (Gmelin, 1788) – Põhja- ja Kesk-Euroopast Lääne-Siberini
- P. c. guerini (Malherbe, 1849) – Põhja- ja Ida-Hiinas
- P. c. hessei (Gyldenstolpe, 1916) – Nepalist Indohiinani
- P. c. jessoensis (Stejneger, 1886) – Ida-Siberist Kirde-Hiina, Korea poolsaare ja Põhja-Jaapanini
- P. c. kogo (Bianki, 1906) – Kesk-Hiinas
- P. c. robinsoni (Ogilvie-Grant, 1906) – Lääne-Malaisias
- P. c. sanguiniceps (Baker, 1926) – Kirde-Pakistanist Põhja-India ja Lääne-Nepalini
- P. c. sobrinus (Peters, 1948) – Kagu-Hiinas ja Kirde-Vietnamis
- P. c. sordidior (Rippon, 1906) – Edela-Hiinast Kirde-Myanmarini
- P. c. tancolo (Gould, 1863) – Hainanil ja Taiwanil
Nepalis elavad kuni 2600 m kõrgusel merepinnast.[3]
Eestis on väikesearvuline. Ta eelistab pesitseda lodu-sanglepikutes ja lammimetsades[6].
Toitumine
[muuda | muuda lähteteksti]Toitub peamiselt sipelgatest ja termiitidest, kuid sööb ka teisi putukaid, ämblikke, puuvilju, marju, seemneid, pähkleid, tõrusid ja nektarit.[3]
Pesitsemine
[muuda | muuda lähteteksti]Pesa asub 1,5–8 meetri kõrgusel puuõõnes. Õõnsuse puusse raiumiseks kulub 9–20 päeva. Lennuava on 60 mm kõrge ja 55 mm lai.[3]
Emaslinnud munevad aprillist juunini. Kurna suurus on piirkonniti erinev. Keskmiselt on kurnas 5–8 muna, Himaalajas 4–5, Kesk-Euroopas 7–9. Mune hauvad mõlemad vanemad 14–17 päeva. Pojad saavad lennuvõimeliseks 23–27 päeva vanuselt.[3]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ BirdLife International (2024). Picus canus. IUCNi punase nimestiku ohustatud liigid. IUCN 2024.
- ↑ "Hallpea-rähn – täiendav info". bio.edu.ee. Vaadatud 16. juulil 2025.
- 1 2 3 4 5 Winkler, Hans; Christie, David A.; Nurney, David (1995). Woodpeckers. An Identification Guide to the Woodpeckers of the World (inglise). Houghton Mifflin Company. Lk 369–372. ISBN 0-395-72043-5.
- ↑ Kumari, Eerik (1984). Eesti lindude välimääraja (neljas trükk). Tallinn: Valgus. Lk 80.
- ↑ "Woodpeckers". IOC World Bird List. Vaadatud 16. juulil 2025.
- ↑ L. Jonsson, 2000. Euroopa linnud. Eesti Entsüklopeediakirjastus, lk 342
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- Hallpea-rähn andmebaasis eElurikkus
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Hallpea-rähn |