Politseivalitsus (Venemaa)

Kubermangulinnade Korra- ehk Politseivalitsus (vene Управа Благочиния, saksa Polizeiverwaltung) oli Vene keisririigis 1782. aastal loodud halduspiirkondade korrakaitseasutused. Politseivalitsused kuulusid Venemaa keisririigi halduspiirkondade – kubermangude kubermanguvalitsuste koosseisu ning tegelesid korrakaitse- ja heakorraküsimustega.

Politseivalitsused Peterburis ja Moskvas

 Pikemalt artiklis Peterburi ülempolitseimeister

 Pikemalt artiklis Moskva ülempolitseimeister

Politseivalitsused Eesti- ja Liivimaa kubermangus

Tänapäeva Eesti (Eestimaa ja Liivimaa kubermang) aladel loodi kolm korravalitsust – Tallinnas (24. oktoobril 1803), Tartus (13. juunil 1805) ja Viljandis (10. juulil 1805). 1862. aastal võeti Venemaal vastu Venemaa sisekubermangude politsei ümberkorraldamise seadus, mis koos kõigi linnade politseivalitsuste, -kohtute ja -ametite töökorralduse muudatustega aga kehtestati Venemaa keisririigi Läänemereprovintsides alles 1888. aastal.

1888. aastal moodustati politseivalitsused kõikides Eestimaa ja Liivimaa kubermangu alade maakonna- ning kubermangulinnades. Narva linna, mis kuulus Peterburi kubermangu, politseilist korraldust reguleerisid eraldi seadused. 1888. aasta politseireformi teostamisel jäi alles mõisapolitsei ning mõisapolitsei kohustused jäid üldiselt samaks, tegevuspiirkond ahenes mõisamaa territooriumile, mis ei välistanud koostööd vallapolitseiga.

Linnade politseivalitsuste ülesanneteks oli määratletud: avaliku korra tagamine; järelevalve streigiliikumise, isikute, seltside tegevuse, trükikodade jm üle — s.o üldise poliitilise meelsuse jälgimine; järelevalve kaubanduseeskirjade täitmise üle; administratiivüleastumiste korral vastutusele võtmine; jooksikute kinnipidamine; järelevalve teede korrashoiu üle; kuritegude puhul juurdluse läbiviimine; kriminaal- ja tsiviilasjade puhul kohtuotsuste täideviimisele pööramine; sõjaväeliste kohustuste täitmise järelevalve; riiklike toetuste jagamine (hoolekandealused, sõjaväelaste perekonnaliikmed); sõjaolukorras riigi kasuks rekvireerimiste teostamine; järelevalve prostituutide üle; seadusandlike aktide teatavakstegemine. Linnade politseivalitsuse koosseisu kuulusid linna politseimeister ja tema kaks asetäitjat (kes olid ametisse valitud linnavalitsuse poolt), jaoskondade pristavid (jaoskonnaülem), nende abilised (järelevaatajad), linnakordnikud (kardavoi) ning kantseleiametnikud. Linna politseivalitsuse ülema politseimeistri nimetas ametisse kubermangu kuberner. Linna politseivalitsuse ülesanded kattusid maakonna politseivalitsuse omadega, täiendavalt lisandusid: passide väljastamine riigiteenistuses mitteolevatele aadlikele; maakonnalinnades asuvate riigivarade atesteerimine; osalemine vastava maakonna rõugepaneku- ja tervishoiukomisjonis; järelevalve linnas asuvate ühiskondlike ja kroonuhoonete korrashoiu üle; järelevalve töövõimetute vangide ja asumisele saadetavate isikute üle; linna läbivate väeosadega seotud asjaajamise korraldamine; andmete esitamine linnahaiglas viibivate haigete sõdurite kohta.

Linnade politseivalitsuse välipolitsei koosnes jaoskonnapristavitest, pristaviabidest, politseijaoskonna järelevaatajatest, kordnikest ja lihtpolitseiteenistujatest. Suurel tööstusettevõttel võis olla ka eraldi politseijärelevaataja (Nt. vt. Tallinna Linna Politseivalitsuse 1. jaoskonna, Balti Puuvillavabriku abijaoskond ja 3. jaoskonna, Dvigateli abijaoskond).

Linnade politseivalitsuse juurde asutati 6. juulil 1908 otseselt politseivalitsuse ülemale (politseimeistrile) ja prokurörile allunud jälitusosakonnad (vene keeles сыскное отделение) jälitustegevuse läbiviimiseks, jälitusosakonna ülesandeks oli ka revolutsioonilise liikumise võimalikest ilmingutest Sandarmikorpuse Eestimaa kubermangu ja Liivimaa kubermangu Sandarmivalitsusele ning Politseidepartemangu Eriosakonna teavitamine.

Maakonna või linna politseivalitsuse juures tegutsesid politsei arstlikud osakonnad ehk komiteed (врачебно-полицейский комитет), kes teostasid üldist sanitaarjärelevalvet, sh kontrolli ja arvestust prostituutide ja nende liikumise üle.

Kreisi ehk maakonna politseivalitsuse peamised ülesanded olid avaliku korra ja julgeoleku tagamine maakonnas; eeluurimise läbiviimine kriminaalasjades; järelevalve teede ning sildade korrashoiu üle; mõisapolitsei ametisse kinnitamine. Maakonna politseiülemad allusid Venemaa Keisririigi Siseministeeriumi Politseidepartemangule, kuid said korraldusi ka kubermangu kubernerilt ja Vanglate Peavalitsuselt (kui maakonnas oli vangla). Politseivalitsuse kreisi ehk maakonnaülema nimetas ametisse kubermangu kuberner. Maakonna politseivalitsust juhtis kreisi politseiülem ehk maakonnaülem, politseivalitsuse koosseisu kuulusid maakonnaülema vanemabi ning kuni 3 laudkonnaülemat. Politseivalitsuse juht oli kõrgeim Venemaa Keisririigi riigivõimu esindaja kohapeal, kellele allusid otseselt maakonnaülema vanemabi ja jaoskondade ülemad, maakonnaülema nooremabid. Maakonnaülema nooremabide venepärane ametinimetus oli alates 1916. aasta lõpust pristav. Maakonna politseivalitsuse tööpiirkond jagunes piirkondlikeks politseijaoskondadeks, mida juhtisid maakonnaülema nooremabid. Kreisi politseivalitsuse alluvuses olid samuti kreisi piirkonnas asuvad linnad ja kreisi- ehk maakonnalinnade politseiline haldus.

Tallinna politseivalitsus

 Pikemalt artiklis Tallinna Linna Politseivalitsus

Eestimaa kubermangus asusid: Tallinna maakonna politseivalitsus, Narva tänaval Bladti majas (Ревельское Уездное Полицейское Управление), Paide maakonna politseivalitsus (Вейсенштейнское Уездное Полицейское Управление), Haapsalu maakonna politseivalitsus (Гапсальское Уездное Полицейское Управление) Sadama tänaval Jürgensi majas, Rakvere maakonna politseivalitsus, Tallinna tänaval majas nr 15 (Везенбергское Уездное Полицейское Управление).

Tartu politseivalitsus

Tartu politseivalitsus loodi 1805. aastal. Selle koosseisu kuulusid algselt: politseimeister, rajooniülevaatajad ja nende abid, sealhulgas ka kardavoi ehk linnapolitseinik. Politseivalitsus koosnes seitsmest täidesaatvast ametnikust. 1806. aastal kehtestati Liivimaa kubermanguvalitsuse eeskirjaga politseile kohustusteks ehitiste järelevalve ja kruntide kättenäitamine ehituste otstarbeks; järelevalve toiduainete hindade üle; hoolekanne; kontroll tsiviil- ja kriminaalkohtute otsuste täitmise üle; tuleohutuse järelevalve; sildade ja teede korrashoiu järelevalve; läbimarssivate sõjaväelaste majutamine ja väiksemate kriminaal- ja tsiviilkohtuasjade arutamine ning kurjategijate vahistamine.

• politseimeister Christoph August Gessinski
• Nikolai v. Lwow, Tartu politseimeister
• major Alexander von Stolzenwaldt (1795–1864), Tartu politseimeister (1858–1862)
• oberst Martin von Jannau (1810−1870), Tartu politseimeister (1864–1870)
• Eduard Rast (–1898), , Jurjevi politseimeister (1870−),
• A. W. Litvinov, Jurjevi politseimeister
• Sabelin, Jurjevi politseimeister
• Vsevolod Klokatšev (–1926) (Vsevolod Mihailovitch Klokatshew), Jurjevi politseimeister

Liivimaa kubermangu Eesti aladel asusid „Läänemere-kubermangude politsei ümberkorraldamise” seaduse alusel 1888. aastal siseministri abi poolt kinnitatud kreisi politseivalitsused: Tartu kreisis - Tartumaa politseivalitsus, Pärnu kreisis - Pärnumaa politseivalitsus, Viljandi kreisis - Viljandimaa politseivalitsus, Võru kreisis - Võrumaa politseivalitsus, Saaremaa kreisis - Saaremaa politseivalitsus.

• Liivimaa kubermangu Valga kreisis - Valgamaa politseivalitsuse I. jaoskond: Valga, Luhde, Härgmäe ja Ēvele kihelkond, noorema kreischefi elukoht oli Valga linnas; II. jaoskond: Trikaten, Smilten, Palzmar-Serbigal, Adsel ja Tirsen-Wellan, noorema kreischefi elukoht oli Smiltene mõisas; III. jaoskond: Oppekaln, Marienbnrg, Seltinhof ja Schwaneburg-Aahof, noorema kreischefi elukoht oli Marienburgi mõisas.
• Liivimaa kubermangu Riia kreisi politseivalitsuse I jaoskonda kuulusid kihelkonnad: Neuermühlen, Rodenpois, Dahlen, Lennewarden, Üksküla, Kirchholm, Dünamünde, Schlock (ühes supleuse kohaga mere ääres) ja Steinholm ja noorem kreisichef asus Riias; II. jaoskond: Nitau, Kremon, Allasch, Segewald, Treiden, Laddiger, Adjamündi ja Lemburg, noorem kreifichefi abiline asus Gränhowis Nitau kihelkonnas; III. jaoskond: Jürgensburg, Sissegal, Sunzel, Ascheraden ja Kokenhusen, noorema kreischef asus on Alt-Kaipeni mõisas.
• Liivimaa Volmari kreisi politseivalitsuse I jaoskonda kuulusid kihelkonnad: Wolmar, Roop, Dikkeln, Papendorf ja Burtneck, kreischef asus on Wolmari linnas; II. jaoskond: Ruhja, Salatsi, Allendorf ja St. Matthiae, noorema kreischefi asukoht oli Puhja alev; III. jaoskond: Lemsi, Übbenorm, Salatsi, ja Pernigel, kreischefi abilise elukoht on Lemsis.
• Liivimaa Võnnu kreisi politseivalitsuse I jaoskonda kuulusid kihelkonnad: Võnnu, Arrasch, Schujen, Serben-Drostenhof ja Ronneburg, kreischefi abilise asukoht oli Võnnu linnas; II. jaoskond: Uus-Pebalg, Vana-Pebalg, Erlaa, Linden-Festen, Fehteln ja Lösern, noorema kreischefi asukoht oli Erlaa mõisas; III. jaoskond: Sesswegen, Lubahn, Lasdohn, Laudohn, Alt-Kalzenau ja Bersohn, kreischefi abilise asukoht oli Laudoni mõisas.

Vaata ka

• Pristav, Urjadnik