Ruhja kihelkond

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel on varasemast kihelkonnast; hilisema jaotuse kohta vaata artiklit Lõuna-Ruhja kihelkond ja Põhja-Ruhja kihelkond.

Ruhja kihelkond

Saksa keeles Kirchspiel Rujen
Läti keeles Rūjienas draudzes novads

Kihelkonnakirik: Ruhja kirik
Ruhja kihelkonna mõisad 1903. aasta kaardil. Väljavõte kaardilt Wegekarte des Wolmarschen Kreises mit den Kirchspiels- und Gutsgrenzen (1903)

Ruhja kihelkond ehk Rūjiena kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Rujen, läti keeles Rūjienas draudzes novads) oli haldusüksus Liivimaal Volmari kreisis kuni 1889. aastani.

Volmari kreis Ludwig August Mellini kaardil Atlas von Liefland, oder von den beyden Gouvernementern u. Herzogthümern Lief- und Ehstland, und der Provinz Oesel (1798)

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Ruhjasse ehitati kihelkonnakirik ilmselt ajavahemikul 12561261. Liivi sõjas põletati see 1560. aastal maha, kuid taastati 1688. aastal. Ruhja kihelkond jagunes 1889. aastal kaheks: Põhja-Ruhja kihelkonnaks ja Lõuna-Ruhja kihelkonnaks. Mõlema haldusüksuse keskuseks jäi Ruhja kirik, kuid kogudustel olid erinevad pastorid.[1]

Ruhja kihelkonna mõisad[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Lõuna-Ruhja kihelkond.
Next.svg Pikemalt artiklis Põhja-Ruhja kihelkond.

Pildid[muuda | muuda lähteteksti]

Ruhja kihelkonna rahvariided.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Baltisches historisches Ortslexikon. Teil II. Lettland (Südlivland und Kurland). − Quellen und Studien zur baltischen Geschichte. Köln-Wien: Böhlau Verlag, 1990, lk 527-528.

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Baltisches historisches Ortslexikon. Teil II. Lettland (Südlivland und Kurland). − Quellen und Studien zur baltischen Geschichte. Köln-Wien: Böhlau Verlag, 1990. Lk 527-528.
  • Bienenstamm, Herbord Carl Friedrich von. Geographischer Abriß der drei deutschen Ostsee-Provinzen Rußlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: bei Deubner, 1826. Lk 242–243 [1].
  • Büsching, Anton Friedrich. Magazin für die neue Historie und Geographie: IX. Land-rolle des Herzogthums Liefland vom Jahr 1765. Halle: Johann Jacob Curt, 1773. Lk 372–373 [2].
  • Hagemeister, Heinrich von. Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands. Erster Theil. Riga: Eduard Frantzen, 1836. Lk 122–132 [3].
  • Hupel, August Wilhelm. Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland. Dritter und letzter Band. Riga: zu finden bey Johann Friedrich Hartknoch, 1782. Lk 128-132 [4].