Ruhja kihelkond
Ilme

Ruhja kihelkond ehk Rūjiena kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Rujen, läti keeles Rūjienas draudzes novads) oli haldusüksus Rootsi-aegsel Pärnumaal ja Liivimaa kubermangus Volmari kreisis kuni 1889. aastani.
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]
Ruhjasse ehitati kihelkonnakirik ilmselt ajavahemikul 1256−1261. Liivi sõjas põletati see 1560. aastal maha, kuid taastati 1688. aastal.
Ruhja kihelkond jagunes 1889. aastal kaheks: Põhja-Ruhja kihelkonnaks ja Lõuna-Ruhja kihelkonnaks. Mõlema haldusüksuse keskuseks jäi Ruhja kirik, kuid kogudustel olid erinevad pastorid.[1] Patronaadiõigus kuulus riigile, pastori valis ametisse kirikukonvent ja kindralkuberner kinnitas selle.
Kihelkonna mõisad
[muuda | muuda lähteteksti]- Araksti mõis
- Dīķeri mõis
- Endzele mõis
- Eriņi mõis
- Jaunmuiža mõis
- Jeri mõis
- Jurata mõis
- Ķoņi mõis
- Kürble mõis
- Laatre mõis
- Lode mõis
- Mišleri mõis
- Nausküla mõis
- Nurmi mõis
- Oleri mõis
- Paipe mõis
- Ruhja mõis
- Ruhja Suuremõisa mõis
- Streidase mõis
- Tēdiņi mõis
- Ternēja mõis
- Virķēne mõis
- Ööbiku mõis jt
- Vaade Ruhja kihelkonnale. Johann Christoph Brotze
- Vaade Ruhja mõisale
- Vaade Endzele mõisale
- Jeri mõis 1800. aastal
- Ruhja kihelkonna rahvariided
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Baltisches historisches Ortslexikon. Teil II. Lettland (Südlivland und Kurland). − Quellen und Studien zur baltischen Geschichte. Köln-Wien: Böhlau Verlag, 1990, lk 527-528.
Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- Baltisches historisches Ortslexikon. Teil II. Lettland (Südlivland und Kurland). − Quellen und Studien zur baltischen Geschichte. Köln-Wien: Böhlau Verlag, 1990. Lk 527-528.
- Bienenstamm, Herbord Carl Friedrich von. Geographischer Abriß der drei deutschen Ostsee-Provinzen Rußlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: bei Deubner, 1826. Lk 242–243 .
- Büsching, Anton Friedrich. Magazin für die neue Historie und Geographie: IX. Land-rolle des Herzogthums Liefland vom Jahr 1765. Halle: Johann Jacob Curt, 1773. Lk 372–373 .
- Hagemeister, Heinrich von. Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands. Erster Theil. Riga: Eduard Frantzen, 1836. Lk 122–132 .
- Hupel, August Wilhelm. Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland. Dritter und letzter Band. Riga: zu finden bey Johann Friedrich Hartknoch, 1782. Lk 128-132 .