Lea Leppik (ajaloolane)

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Lea Leppik (sünninimi Lea Salupere; sündinud 19. detsembril 1962 Tartus) on eesti ajaloolane.

Ta on uurinud Eesti teaduslugu 19. sajandi algusest 20. sajandi keskpaigani.

Haridus[muuda | muuda lähteteksti]

Ta lõpetas 1982 Tartu 3. Keskkooli ja 1987 Tartu Riikliku Ülikooli ajaloo erialal diplomitööga Tartu Ülikooli rektorist Gustav von Ewersist. Aastal 1996 lõpetas ta Tartu ülikooli magistriõppe magistritööga Ewersist. Aastal 2006 kaitses ta Tartu ülikoolis doktoritöö "Tartu Ülikooli teenistujate sotsiaalne mobiilsus 1802–1918" (juhendaja Aadu Must).

Töökohad[muuda | muuda lähteteksti]

Aastatel 1987–1994 oli ta Saue Keskkoolis ajalooõpetaja, 1994–1995 Eesti Ajalooarhiivi arvutioperaator, 1995–1997 ajakirja Kleio abitoimetaja. Aastatel 1998–2001 töötas ta Eesti Ajalooarhiivis arhivaarina, 2001–2002 teatmetalituse juhataja kohusetäitjana.

Aastatel 2002–2007 oli ta Tartu ülikooli arhiivinduse lektor, aastatel 2007–2010 erakorraline dotsent Viljandi kultuuriakadeemias, 2010–2014 Tartu ülikooli dokumendihalduse dotsent, 2015. aastast õiguse ajaloo dotsent.

Alates 2002. aastast on ta Tartu Ülikooli Ajaloo Muuseumi teadusdirektor.

Publikatsioone[muuda | muuda lähteteksti]

  • Rektor Ewers, Eesti Ajalooarhiiv 2001.
  • Kalefaktoripojast professoriks, Tartu 2011.

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Ta on Malle Salupere tütar. Silvi Salupere on tema õde.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]