Mine sisu juurde

Väliseestlased

Allikas: Vikipeedia
(Ümber suunatud leheküljelt Pagulaseestlased)

Väliseestlased on väljaspool Eestit alaliselt elavad eestlased.

Väljarände ajalugu

[muuda | muuda lähteteksti]

Eestlaste esimene suur väljaränne algas 1850. aastatel. Järgnenud poole sajandi jooksul tekkisid eesti asundused Loode-, Põhja- ja Kesk-Venemaal, Siberis, Kaug-Idas, Kaukaasias, Krimmis, Volgamaal ja mujal. Pärast väljarännet elas 20. sajandi teisel kümnendil Venemaa Keisririigi aladel väljaspool Balti kubermange umbes 200 000 eestlast.

Väljarände peamisteks põhjusteks olid rahvastiku kiire juurdekasv ja maapuudus. Talupojad, kellele maju ja maatükke ei jätkunud, ei tahtnud linna elama asuda, pealegi soosis Venemaa Keisririigi koloniaalpoliitika talupoegade väljarännet riigi väheasustatud aladele.

19. ja 20. sajandi vahetusel rändasid mitmed Venemaale asunud eestlased edasi Ameerika Ühendriikidesse ja Kanadasse. 20. sajandi alguses elas Põhja-Ameerikas umbes 10 000 eestlast, vähemal määral elas eestlasi ka Austraalias ning tollal veel Vene impeeriumile kuulunud naabermaades Soomes ja Lätis.

Palju eestlasi siirdus välismaale ka 1920. aastatel. Väljarände peamiseks põhjuseks oli inimeste soov oma majanduslikku olukorda parandada. Suuremad eestlaste kogukonnad tekkisid sel ajal nt Argentinas, Brasiilias ja Austraalias.

Suur eestlaste väljaränne toimus Teise maailmasõja lõpuaastatel, kui pagulastena siirdus Saksamaale ja Rootsi üle 70 000 eestlase, suurem osa neist 1944. aasta sügisel Eestisse tungivate Nõukogude Liidu vägede eest nn Suure põgenemise laine ajal. Sõjajärgsetel aastatel tekkisid suuremad väliseesti pagulaste kogukonnad peale Saksamaa ja Rootsi ka Ameerika Ühendriikides, Kanadas, Austraalias ja Suurbritannias.

Esimeste ülemaailmsete eesti kultuuripäevade ehk ESTO päevade rongkäik Torontos Kanadas (juuli 1972)

Pärast Nõukogude okupatsiooni lõppu ja Eesti riikliku iseseisvuse taastamist 1991. aastal on mitukümmend tuhat eestlast rännanud Eestist välja, peamiselt Põhja- ja Lääne-Euroopasse, USA-sse ja Kanadasse. Arvukas värskemate väljarändajate kogukond on tekkinud Soomes, samuti Saksamaal, Rootsis, Ameerika Ühendriikides ja Kanadas. Väljaspool Eestit elab mõnedel hinnangutel üle 160 000 eestlase. Kui arvestada, et Eestis on umbes 950 000 eestlast, siis ulatub eestlastena määratletavate inimeste üldarv maailmas 1,1 miljonini ning neist umbes 14% elab praegu väljaspool oma ajaloolist kodumaad.

Suurim väliseesti kogukond asub tänapäeval Soomes. Enam kui kümnetuhandelise liikmeskonnaga väliseestlaste kogukonnad elavad Ameerika Ühendriikides, Rootsis, Kanadas ja Suurbritannias. Seevastu tänapäeva Venemaa territooriumile, kus veel 1989. aastal elas Nõukogude Liidus avaldatud andmete järgi 46 000 eesti rahvusest inimest, oli 2021. aastaks ametliku statistika järgi jäänud elama vaid 7778 eestlast.[1]

Mitmes riigis on eestikeelsed koolid, kirikud, koorid ja teised tegevusrühmad. Näiteks saatis Toronto eesti kool 2004. aastal koori Tallinnas toimunud laulupeole.

Väliseestlaste hinnanguline arv teistes riikides
Soome49 590 (2017)[2]
USA29 128 (2021)[3]
Rootsi25 509 (2015)[4]
Kanadau. 24 000 (2013)[5]
Suurbritanniaüle 10 000 (2016)[6]
Venemaa7778 (2021)[1]
Austraalia7543 (2001)[7]
Saksamaa6286 (2022)[8]
Norrau. 5092 (2016)[9]
Ukraina2368 (2001)[10]
Kasahstan3397 (1997)[11]
Gruusia2316 (1997)[11]
Läti1676 (2018)[12]
Iirimaa2560 (2011)[13]
Belgiau. 2000 (2015)[14]
Taani1691 (2024)[15]
Holland1482 (2017)[16]
Igas muus riigisalla 1000 eestlase
KOKKU160 535 (1997)[11]

Väliseestlaste asulad ja asumid

[muuda | muuda lähteteksti]
 Pikemalt artiklis Eesti külad välismaal

Rootsis on väliseestlaste põhiosa koondunud kolme suurema keskuse ümber: Stockholm, Göteborg ja Malmö-Lundi piirkond. Rootsis tegutsevad või on tegutsenud Stockholmi Eesti Ühing (1904), Rootsi Eestlaste Liit, Rootsi Eesti Komitee, Stockholmi Eesti Maja, Lundi Eesti Maja, Göteborgi Eesti Kodu, Eskilstuna Eesti Kodu, Uppsala Eesti Kodu, Eesti Skautlike Noorte Malev Rootsis.

Saksamaal elavaid eestlasi ühendab Eesti Ühiskond Saksa Liitvabariigis (EÜSL).[17] Aktiivsemateks eestlaste keskusteks on kujunenud Hamburg, Köln ja München.[17] EÜSL annab 1945. aastast välja ajalehte Eesti Rada.

Ameerika Ühendriikides: Livonia, Michigani osariik; Livonia linn ja Livonia küla Livingstoni maakonnas, New Yorgi eeslinn;

Ukraina Eesti Selts, esimees Mare Litnevska.[18]

Väliseestlaste kirjasõna

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. 1 2 "Национальный состав населения". Federal State Statistics Service (Russia). Vaadatud 30. detsembril 2022.
  2. ↑ "Population". Statistics Finland. 4. aprill 2018. Vaadatud 6. juunil 2018.
  3. ↑ "Table B04006 - People Reporting Ancestry - 2021 American Community Survey 1-Year Estimates". United States Census Bureau. Originaali arhiivikoopia seisuga 17. september 2022. Vaadatud 17. septembril 2022.
  4. ↑ "Eestlased Rootsis". Originaali arhiivikoopia seisuga 17. veebruar 2015. Vaadatud 7. juunil 2015.{{cite web}}: CS1 hooldus: sobimatu URL (link)
  5. ↑ "Canada-Estonia Relations". Originaali arhiivikoopia seisuga 20. november 2013. Vaadatud 20. novembril 2013.
  6. ↑ "United Kingdom". Ethnologue. Vaadatud 12. mail 2016.
  7. ↑ "2054.0 Australian Census Analytic Program: Australians' Ancestries (2001 (Corrigendum))" (PDF). Australian Bureau of Statistics. 2001. Vaadatud 17. septembril 2011.
  8. ↑ "Pressemitteilungen – Ausländische Bevölkerung – Statistisches Bundesamt (Destatis)". www.destatis.de.
  9. ↑ "Immigrants and Norwegian-born to immigrant parents, 1 January 2016". Statistics Norway. Accessed 01 May 2016.
  10. ↑ "The distribution of the population by nationality and mother tongue". State Statistics Committee of Ukraine. 2001. Originaali arhiivikoopia seisuga 5. detsember 2008.
  11. 1 2 3 "Väliseestlased ja väljaränne". histrodamus.ee. Originaali arhiivikoopia seisuga 4. oktoober 2015.{{netiviide}}: CS1 hooldus: sobimatu URL (link)
  12. ↑ "Usually resident population by ethnicity at the beginning of the year – 2018". csb.gov.lv.
  13. ↑ "Persons usually resident and present in the State on Census Night, classified by place of birth and age group". Central Statistics Office Ireland. Originaali arhiivikoopia seisuga 6. august 2011.
  14. ↑ "Estemb in Belgium and Luxembourg". Originaali arhiivikoopia seisuga 21. veebruar 2015. Vaadatud 17. märtsil 2015.
  15. ↑ "National statistics of Denmark". statistikbanken.dk. 11. august 2025. Vaadatud 22. augustil 2025.
  16. ↑ Official CBS website containing all Dutch demographic statistics. Cbs.nl. Retrieved on 4 July 2017.
  17. 1 2 https://web.archive.org/web/20170628113748/http://xn--esl-hoa.de/yhing.html (vaadatud 16.03.2017)
  18. ↑ Kõige aktiivsemad väliseestlased elavad ida pool, Delfi, 21. märts 2010

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Väliseestlased&oldid=7011882"