August Nigol

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

August Nigol (1. august 1877 Prangli küla, Kambja kihelkond, Tartumaa16. august 1918 Perm, Permi kubermang) oli eesti asundustetegelane, kooliõpetaja, kirjanik ja Helsingi eesti koguduse õpetaja.

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

August Nigol lõpetas Tartus gümnaasiumi. Oli Peterburis apteekriõpilane ja töötas algkooliõpetajana. Õppis 1900-1905 Tartu Ülikooli usuteaduskonnas. Pärast ülikooli lõpetamist töötas ta usuõpetajana Pärnus.

Tegevus Venemaal[muuda | muuda lähteteksti]

Kindralkuberneri korraldusel oli ta sunnitud aastal 1906 Pärnust Venemaale lahkuma. Seejärel töötas ta saksa keele õpetajana Rostovis Doni ääres ja Saraatovis. Juulis 1908 ordineeriti ta pastoriks. 1908-1909 töötas ta Konstantinovka (Pjatigorsk) abipastorina.

1909. aastal lõpetas ta kõrgema astme saksa keele kursused ning sai õiguse töötada gümnaasiumi saksa keele õpetajana. 1909 töötas ta gümnaasiumiõpetajana Rostovis, aastal 1910 Jamburgi kommertskoolis. Kuna tal ei õnnestunud aastal 1910 saada Viljandi Pauluse koguduse õpetajaks, asus ta aastal 1911 Helsingisse. Ta töötas alguses vene Aleksandri gümnaasiumis saksa keele õpetajana. Kuid ta tegutses ka eestlaste pastorina.[1]

Tegevus Venemaa eesti asundustes[muuda | muuda lähteteksti]

Nigol tundis sügavat huvi Venemaa eesti asunduste vastu. 1913. aastal lootis ta külastada Oudovat. 1915. aastal reisis ta mööda Krimmi eesti asundusi. 1916. aastal reisis August Nigol mööda Vologda, Ufaa, Volga ja Arhangelski eesti asundusi. 1917. aastal Vjatka, Kostroma, Jaroslavli ja Samaara eesti asundusi.

Ameerikas elavate eesti seltside ja ühendust asjus küsitles ta Eduard Vildet, kes elas alates 1911 USA-s ja pöördus 1917 kodumaale. Oma reisidelt kogus Nigol suures hulgas andmeid 313 Venemaa eesti asunduse kohta, millest jutustava 96-leheküljelise käsikirja ta novembris 1917 Tartusse trükki saatis. Tartu langes aga novembris 1917 punaste kätte ja siis hävis ka Nigoli käsikiri. Ta koostas uue käsikirja, mis trükiti Tartus aastal 1918.

August Nigol kavatses Eestisse tulla tagasi, kuid kuna tal ei õnnestunud Eestis saada pastorikohta, üritas ta Eestisse naasta poliitikute kaudu. Ta kirjutas 1917. aasta lõpus Venemaa eesti asunduste tegelasele Samuel Sommerile oma soovist, et talle enesele ja Samuel Sommerile loodaks Jüri Vilmsi ja Otto Strandmani abil töökohad tulevases Asunduste ministeeriumis. Nigol saanuks ministeeriumi juhi ja Sommer ministeeriumi sekretäri koha. Lähedasi suhteid poliitikutega näitab ka see, et ta nekroloogi ei kirjutanud mitte vaimulik, vaid tegevpoliitik Karl Einbund. Kuna Soomes ei teatud Eesti iseseisvumisega seotud asjaolusid, siis Nigol, Gustav Suits ja Ferdinand Kull andsid välja 50-lehelise dokumentide kogumiku "Sini-musta-valkoinen".

Soome kodusõda lõppes mais 1918, samuti oli Venemaa ja Saksamaa vahel sõlmitud 3. märtsil 1918 allkirjastatud Brest-Litovski rahuleping. Selle tõttu arvati, et reisimine Venemaale on muutunud palju turvalisemaks.

10. juunil 1918 anti kirikunõukogu poolt Nigolile luba Siberisse sõiduks. Augustis 1918 sõitis ta Tartu kaudu Moskvasse, kus kohtus ka Moskva kindralsuperintendendi Paul Willigerodega. Aga enne Siberi eesti asundustesse jõudmist arreteerisid punased ta Permis ja lasid 16. augustil maha, andmata talle ühe pealtnägija sõnul ka võimalust telegrammi saatmiseks Moskva kindralsuperintendendile, kelle abiga ta lootis punaste käest vabaneda.[2]

Teoseid[muuda | muuda lähteteksti]

  • "200 palvet Nooresoo jaoks koolis ja kodus". Kokku seadnud August Nigol. Tallinn 1908
  • "Koolilaste waimulik Lauluraamat". Uue lauluraamatu järele kokku seadnud ja wäljaannud August Nigol. Tallinn 1908
  • "Rahvakoolide isad ja põhjendajad Komenius ja Pestalozzi, nende elu ja õpetus". Mitmesuguste hallikate järele kokku seadnud August Nigol. Tallinn 1909
  • "Nooresoo kaswatusest : (Pedagogika) : Äratuseks, juhatuseks ja järelemõtlemiseks lastewanematele, kooliõpetajatele ja teistele hariduse sõpradele. 1. jagu, Nooresoo kaswatuse ajalugu" Kirjutanud August Nigol. Pärnu: [J. Reimanni pealadu], 1910
  • "Ewangeliumi Lauluraamat". Helsingi 1916
  • "Kodumaa kirikukorra uuendusest". Helsingi 1917
  • "Komenius ja Pestalozzi". Kokku seadnud August Nigol. Helsingi 1917
  • "Martin Lutheri elu ja õpetus : 400 aasta usupuhastuse-püha mälestuseks peetud kõne eestlastele Soomes". Kokku seadnud August Nigol. Postimees. Tartu 1918
  • "Soome teejuht 1914". Helsingi Eesti Haridusseltsi väljaanne (toimetajaks on August Nigol, aga seda pole kuskil mainitud)[3]
  • Sini-musta-valkoinen = Blau-schwarz-weiss : Viron tasavallan julistamista ja Viron itsenäisyyskamppailua koskevia asiakirjoja. Helsinki: Juusela & Levänen, 1918
  • "Eesti asundused ja asupaigad Wenemaal". Kokku seadnud August Nigol. Tartu: Eesti Kirjastuse-Ühisuse "Postimehe" trükk, 1918

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Erik Amburger "Die Pastoren der evangelischen Kirchen Rußlands" vom Ende des 16. Jahrhunderts bis 1937 Ein biographisches Lexikon Institut Nordostdeutsches Kulturwerk Martin Luther Verlag 1998
  2. Eest Entsüklopeedia VI. Toimetaja Richard Kleis. Loodus. Tartu 1936. Lk 198
  3. http://www.usuteadus.ee/failid/UA1_2001/05_UA_1_2001%2848%29_Saard.pdf