Väliseestlaste eesti keel

Allikas: Vikipeedia

Väliseestlaste eesti keel on väliseestlaste räägitav eesti keel, mis sageli erineb suuremal või vähemal määral Eesti NSV normikohasest eesti keelest: selles ei esine russisme.[viide?]

Väliseestlastele on omane kakskeelsus: peale eesti keele räägivad nad ka elukohamaa riigikeelt või peamist keelt[1].

Eesti keelt kasutavad väliseestlased enamasti kodus, aga ka teiste eestlastega suhtlemisel, nt (välis)eestlaste seltsides[1].

Üldise trendina on väliseestlaste eesti keel muutunud sõnavaralt ja stiililt piiratumaks, sage on rektsioonivigade tekkimine[1].

Väliseestlaste eesti keelele panid aluse 1940. aastate alguses Eestist lahkunud inimesed[1].

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 EE 12. köide, 2003: 697-698.

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • A. Roos. Morfologiska tendenser vid språklig interferens med estniska som bas. – Acta Universitatis Upsaliensis. Studia Uralica et Altaica Upsaliensia, 12. Uppsala, 1980
  • R. Raag. Lexical Characteristics in Swedish Estonian. – Acta Universitatis Upsaliensis. Studia Uralica et Altaica Upsaliensia, 13. Uppsala, 1982
  • R. Raag. Estniskan i Sverige. Uppsala, 1983
  • L. Lindström (toimetaja). Väliseestlaste keelest. Tartu, 1998

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]