Arutelu:Väliseestlased

Huvitav oleks teada, millis(t)est allika(te)st on need 1997. aasta väliseestlaste numbrid pärit ning kas ja kuidas olid seal defineeritud "eestlased"? Sellest olenevalt muutuvad ilmselt ka numbrid päris märkimisväärselt. Näiteks Wikipedia praegune "eestlaste" toordefinitsioon ("eesti keelt rääkiva rahva liikmed") on enam-vähem vastavuses eestlaste tingliku enamuse tava-arusaamaga asjast; Eesti seadused jätavad kellegi eestluse vms. rahvuse määratlemise (vist?) päris lahtiseks s.t. iga inimese enda poolt vabalt määratleda; kuid N Liidu seadused ajasid raudselt rida vanemate passis, millel polnud inimese enesemääraratluse ja keeleoskusega suuremat pistmist. Iisraeli kui väidetavalt suurema väliseestlaste asukohamaa kustutasin, kuna ka tabelist see kuidagi nii ei paista. --3 Löwi 20:35, 15 august 2005 (UTC)

Väliseestlased olid need, kes elasid väljaspool Eestit 1940. aastal. Need, kes lahkusid Eestist WW II ajal (incl 1944) on pagulased.

Nad on pagulased ja väliseestlased ühekorraga. Taivo 16. mai 2006, kell 17.29 (UTC)

Nõus Taivoga. Andres 16. mai 2006, kell 17.36 (UTC)

Seda mõistet tuleks kasutada võimalikult tagasihoidlikult. Sellel artiklil iseenesest ei ole eriti midagi viga. Ja sel puhul, kui mõne organisatsiooni või ajalehe-ajakirja nimes esineb sõna "välis-eesti", siis on see samuti täiesti omal kohal. Aga muidu, soovitaks muidugi, sellisest mõistest võimaluse piires hoiduda. Biograafilistes artiklites mõnikord häirib see "väliseesti" või "väliseestlane". Viimati näiteks selles Jüri Lina artiklis. Nagu oleks kahte sorti eestlasi: "(päris-)eestlased" ja "välis-eestlased". Jah, külma sõja ajal, kui välismaale mineku eest oli ette nähtud surmanuhtlus, siis veel kuidagi. Aga praegu on see mõiste selgesti ajast ja arust. Pealegi, see "väliseestlase" staatus ei ole ju ammu enam midagi paratamatut ja lõplikku. Kas Toomas Hendrik Ilves või Rein Rannap on siis "endised väliseestlased"? Teiste rahvaste ja riikide puhul me sarnaseid mõisteid ju ei tarvita. Kas näiteks Freddie Mercury oli siis "välis-tansaanlane" ning John Lennon oli "välis-inglane"? Absurd ju. --- Märksa korraktsem on rääkida Rootsi või Kanada eestlasest jne, vajaduse korral täpsustusena näiteks ka "Rootsis elavast eestlasest" või "rootsi-eesti publitsistist" (näiteks Jüri Lina puhul) või "eesti päritoluga USA kunstnikust" jne, veel parem, lihtsalt märkida ära inimese elukohad erinevatel eluperioodidel. --Lulu 22. mai 2007, kell 21:35 (UTC)

Nõus. Andres 23. mai 2007, kell 14:19 (UTC)

Aga kust need numbrid siis ikkagi võetud on..ma vaatan et inglise wikis on hoopis teistsugused arvud ära toodud, aga seal pole ka viidatud, et kustg need võetud on?--Hiraanitiger 30. juuni 2007, kell 18:12 (UTC)

Siin on allikaid pakutud. --WikedKentaur 30. juuni 2007, kell 18:22 (UTC)

---

Mis tähendab "punaeestlased" ja miks see link siin on? Andres 17. oktoober 2007, kell 06:59 (UTC)

Eesti NSV-s elanud kommunist, "väliseestlase" poliitiline antipood. Ajakirjanduses kasutatud termin.

Kas mõeldud on kommunistliku partei liiget?

Millise allika põhjal saab tõestada, et sõna selles tähenduses kasutati? Tundub, et seda sõna on kasutatud ka Punaarmee eesti väeosade kohta.

Mulle tundub, et selle pealkirja all pole midagi kirjutada ning artikkel sobiks pigem vikisõnaraamatusse.

Peale selle, ma ei näe põhjust selle lingi panemises siia, sest puudub sisuline seos selle artikli teemaga. Ma võtan selle lingi välja. Andres 18. oktoober 2007, kell 07:50 (UTC)

Ei, väliseestlased on oma suures enamuses ausad inimesed. Nende hulgas leidub tõelisi Nõukogude Eesti patrioote, kes oma isehakanud juhtkonna endised veretööd ja praeguse Nõukogude-vastase tegevuse karmilt hukka mõistavad ja neist üha enam ära pöörduvad. (Rein Tare, Me ei unusta ega andesta! 1962 kalender, lk 58.)

Mul oli kiusatus lisada see juhuslikult leitud tsitaat artikli algusse, kuid see poleks olnud kontruktiivne ja oleks viivitamatult maha võetud.

Artikkel praegusel kujul on väga segane, siia on kokku pandud nii eesti rahva poliitiline ja vaimne eliit, kes 1944. aastal kommunismi eest põgenes, kui ka need poluvernikud, kes tulid siia represseerima, küüditama, kolhoseerima ja kirjaoskamatust likvideerima. S. t. võtrdsustatud on Jüri Uluots ja Jaan Anvelt, Tõnis Kint ja Ivan Gustavovich Kyaabin (umbes nii viimase nime Vabas Maailmas kirjutati), Edgar Kant ja Kristjan Kure või Marie Under ja Peno Alnovo.

Väliseestlased olid enne 1940. aastat eestlased, kes olid (peamiselt majanduslikel põhjustel) sattunud välismaale ja kellega suheldi üsna aktiivselt. NSVL-s asunud eestlasi selle all ei tuntud, need olid pärast genotsiidi vähegi intelligentsetest inimestest põhjalikult puhtaks roogitud ja järelejäänutel endil oli targem "kod. Eestiga" mitte tegemist teha.

Pärast 1944. aastat nimetati nõukapropaganda poolt niimoodi (või lihtsalt "emigrantideks") neid, kel oli korda läinud punase laviini eest põgeneda. Neist väljapaistvamaid süüdistati reeglina koostöös "fašistidega", või siis püüti tundmatumaid inimesti õlalepatsutaval toonil tagasi meelitada.

Need ei olnud Kaukaasia eesti külad, mille jaoks asutati VEKSA. Ja see ei olnud Sulevi küla kus anti välja "Kodumaad".

Nt Taanis nüüd küll 50 väliseestlast ei ole, peaks tunduvalt rohkem olema.

St ka 1977. aastal oli rohkem. Peaks neid arve rohekm uurima. Nt Vello Helk teab kindlasti täpsemalt.

---

*Venemaa, Peterburg(Petrograd, Leningrad, Sankt-Peterburg) ja Peterburi kubermang, Peterburi koloonia alguseks võib pidada esimese eestlaste organisatsiooni Püha Johannese ehk Peterburi Jaani koguduse rajamist 1839. aastal. 1844. avati pastor Cornelius Laalandi eestvõttel 4-klassilise eesti algkool ja ehitati kogudusele 1859/60 Ohvitserskaja tänav 54 Peterburi Jaani kirik, mis kujunes eestlaste identiteedi põhiliseks aluseks Peterburis. Peterburi eestlaste ca 5000 pealisena loendatud koloonia hakkas vähehaaval kasvama 1860.-ndatel ja kasv hoogustus järgnevatel aastakümnetel seoses Venemaa ja eelkõige Peterburi tööstusliku arenguga. Kui rahvaloenduse andmetel elas Peterburis 1890. aastal 7431 ja 1897. aastal 12238 eestlast, siis juba 1884. aastal kuulus Jaani kogudusse ca 11000 liiget, kuid nende hulka kuulusid ka perifeersete asunduste elanikud. 22. augustil 1884 “Eesti Postimehe” andmetel elas Peterburis koguni 45-50000, ja teistel andmetel elas seal ca 50000 eestlast ka 1908 ja 1917 aastal. Võib arvata et suur osa eestlasi elas Peterburis end arvele võtmata, kusjuures eestlaste arv kasvas põhiliselt 20.sajandi alguses. Enne I maailmasõda pidi eestlasi seal olema oluliselt üle 50000 elaniku.

1850.-te lõpul tekkis suhteliselt mõjukatest patriootlikest haritlastest nn. Rahvasõprade ehk Peterburi patriootide ring, tänu kellele jõudis 1862 Peterburi naasnud ja rühma liidriks tõusnud (rühma koondanud?) Johann Köleri eestvedamisel Eesti talurahva hulgas tekkinud sotsiaalmajanduslik liikumine oma palvekirjadega ka keisri ette.

• Petrogradi oblastis - (Luga rajoon, Oranienbaumi rajoon, Jamburgi rajoon, kus oli ligi 130 kolhoosi - asus 1926. aasta rahvaloenduse ajal u 22 000 eesti rahvusest elanikku. Aktiivne ümberasumine piirkonda algas pärast 1861. aasta Stolõpini reforme. Eesti elanikkonna saatusest NSV Liidus vaata Punane terror.

Välja võetud. Andres 30. september 2009, kell 15:43 (UTC)

---

Ukraina Eesti Selts on pandud juhuslikku kohta. Andres 21. märts 2010, kell 21:32 (EET)

---

Lisandused ei ole suuremalt jaolt teemakohased. Andres (arutelu) 14. juuni 2014, kell 23:42 (EEST)

Muidu võiks kuhugi mujale tõsta, aga paistab, et on ka kopipeist (vähemalt märgitud Postimehe artiklist). Tühistan. --Epp 15. juuni 2014, kell 02:42 (EEST)

Kultuurides, kus isamaa mõiste on kõrgelt väärastunud, peetakse kodumaalt lahkujate puhul üksindust võõrsil või surma üksinduses suurimaks karistuseks. Hehe.

Pagulaseestlased?

Meil on linke märksõnale pagulaseestlased. Ilmselt tuleks teha eraldi artikkel. --Bioneer1 (arutelu) 17. detsember 2014, kell 18:37 (EET)

Väliseestlaste tegevus välismaal

Praegu on siin jutt sisuliselt ainult välismaal elavatest eestlastest kui demograafilisest nähtusest. Aga kuskil peaks olema ka ülevaade kultuurist, poliitikast, kogukonnast kui eri riikide elanikke teatud määral siduvast tervikust, organisatsioonidest, infovahetusest jne. Samuti ajaloolistest erinevustest ja sarnasustest lääneriikide ja Venemaa eestlaste vahel (seal on ka teatud vahealad, nt Ukraina või Poola, asi ei ole nii lihtne) ning situatsiooni muutustest ajaloost. Mis nime sellised artiklid kandma peaks, tuleb muidugi alles arutada. Muide, kui keegi kunagi väliseesti kultuurist kirjutama hakkab, siis kunstist on tänases Sirbis põgus ülevaade (veel pole veebi pandud): Jüri Hain, "Võimatu missiooni eeluviijad". eesti pagulaskunstist rahvusraamatukogu kunstikogus. --194.150.65.175 24. juuli 2015, kell 10:28 (EEST)

Vähemalt osa sellest peaks olema siinses artiklis. Andres (arutelu) 24. juuli 2015, kell 10:58 (EEST)

Väliseestlaste ja nende tegevuse ülemkategooria?

arutelu on alustatud siin: Arutelu:Eestlased Valgevenes--Estopedist1 (arutelu) 1. aprill 2017, kell 11:28 (EEST)

ülemkategooriana võiks tulla kõne alla fraas "Eesti diasporaa X riigis" (ma pole küll päris kindel, mis see suure tähega "Eesti" siin fraasis täpselt hõlmab), mis enwikis on en:category:Estonian diaspora, ent meil seotud praegu interwikiga kategooria:Välis-Eesti--Estopedist1 (arutelu) 2. aprill 2017, kell 11:07 (EEST)

Väliseestlus

On ilmselt mõiste väliseestlus. Märksõna väliseesti suunab aga siiasamasse.--Estopedist1 (arutelu) 8. jaanuar 2019, kell 17:57 (EET)