Mine sisu juurde

Keemiarelvade Keelustamise Organisatsioon

Allikas: Vikipeedia
Keemiarelvade Keelustamise Organisatsioon
██ Leppe ratifitseerinud riigid
██ Leppega liitunud riigid
██ Leppe allkirjastanud riigid
██ Riigid, kes pole lepet allkirjastanud
Asutatud 29. aprill 1997
Peakorter Haag, Holland
Liikmed 193 liikmesriiki
Ametlikud keeled araabia, hiina, hispaania, inglise, prantsuse ja vene keel
Peadirektor Fernando Arias González
OPCW peakorter Haagis

Keemiarelvade Keelustamise Organisatsioon (inglise keeles Organisation for the Prohibition of Chemical Weapons, lühend OPCW) on valitsustevaheline rahvusvaheline organisatsioon, mis ühendab keemiarelvade keelustamise konventsiooniga liitunud riike ja eelkõige valvab selle järele, et konventsioonist kinni peetaks.

Keemiarelvade Keelustamise Organisatsioon loodi 29. aprillil 1997. Organisatsiooni asutamine on sätestatud keemiarelvade keelustamise konventsiooniga, mis paneb paika ka organisatsiooni ülesanded ja struktuuri. Organisatsiooni eesmärk on keemiarelvade täielik keelustamine ja hävitamine. Ühtlasi tegutsetakse liikmesriikide konsultatsiooni- ja koostööfoorumina. Organisatsioon tegeleb nii liikmete raportite ärakuulamisega kui ka inspekteerimisega kohapeal.

Keemiarelvade väljatöötamise, tootmise, varumise ja kasutamise keelustamise ning nende hävitamise konventsioon on riikidevaheline kokkulepe, mis avati allakirjutamiseks 13. jaanuaril 1993 Pariisis. See jõustus 29. aprillil 1997, kui 65 riiki oli selle ratifitseerinud.

Keemiarelvade Keelustamise Organisatsioon teeb tihedat koostööd Ühinenud Rahvaste Organisatsiooniga. Kahe organisatsiooni suhteid reguleerib 2000. aastal sõlmitud koostööleping.[1]

Keemiarelvade Keelustamise Organisatsioon sai 2013. aastal Nobeli rahuauhinna.[2]

Keemiarelvade Keelustamise Organisatsioonil on 193 liikmesriiki.[3] Liikmeks saavad automaatselt kõik keemiarelvade keelustamise konventsiooniga liitunud riigid. ÜRO-sse kuuluvatest riikidest ei ole organisatsiooni liikmed Angola, Birma, Egiptus, Iisrael, Põhja-Korea ja Lõuna-Sudaan. Birma ja Iisrael on lepingu allkirjastanud, kuid pole seda ratifitseerinud.[4]

Töökorraldus

[muuda | muuda lähteteksti]
Liikmesriikide konverents (2007)

Organisatsiooni ametlikud keeled on inglise, prantsuse, vene, hiina, hispaania ja araabia keel. Peadirektor on alates 2018. aastast Hispaania diplomaat Fernando Arias González.[5]

Organisatsiooni peakorter asub Hollandis Haagis. Kõrgeim organ on liikmesriikide konverents, mis koguneb tavaliselt korra aastas.[6] Igal riigil on üks esindaja. Kõigil liikmetel on võrdne hääleõigus. Riike esindavad tavaliselt nende alalised esindajad organisatsiooni juures, kes on paljudel juhtudel ühtlasi oma riigi suursaadikud Hollandis.

Täidesaatev organ on täitevnõukogu, mis koosneb 41 liikmesriigi esindajatest, kelle valib konverents kaheks aastaks. Täitevnõukogus osalevad rotatsiooni korras kõik osalisriigid.[7] Igapäevast tööd korraldab konverentsi ja täitevnõukogu ülesandel tehniline sekretariaat.[8]

Organisatsiooni tegevust rahastavad liikmesriigid. Liikmemaksu arvutamisel kasutatakse samasugust süsteemi nagu ÜRO-s. Aastaeelarve on umbes 60 miljonit eurot. Sellest umbes 22 protsenti maksab USA, 19,5 protsenti Jaapan ja umbes 10 protsenti Saksamaa.

Konventsioon näeb ette, et iga osalisriik määrab enda kohustuste täitmise eest vastutava riigiasutuse. Eestis on selleks asutuseks Terviseamet.[9][10]

Peadirektor

[muuda | muuda lähteteksti]

Organisatsiooni peadirektori valib liikmesriikide konverents täitevnõukogu ettepanekul neljaks aastaks.[11]

Peadirektorid
Riik Nimi Ametiaja algus
 Brasiilia José Bustani 13. mai 1997[12]
 Argentina Rogelio Pfirter 25. juuli 2002[13]
 Türgi Ahmet Üzümcü 25. juuli 2010[14]
 Hispaania Fernando Arias González 25. juuli 2018

Eesti osalus

[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti kirjutas lepingule alla 14. jaanuaril 1993 ja ratifitseeris selle 28. aprillil 1999.[15] Liikmesus jõustus 25. juunil 1999.[16] Eesti alaline esindaja Keemiarelvade Keelustamise Organisatsiooni juures on Eesti suursaadik Hollandis Kaili Terras.[17]

  1. "Agreement concerning the relationship between the UN and the OPCW". Originaali arhiivikoopia seisuga 8. oktoober 2013. Vaadatud 8. märtsil 2014.
  2. The Nobel Peace Prize for 2013
  3. OPCW by the Numbers, vaadatud 12.11.2018.
  4. Non-Member States
  5. Director General, vaadatud 12.11.2018.
  6. About the Conference of the States Parties
  7. Executive Council of the OPCW
  8. Technical Secretariat of the OPCW
  9. National Authorities
  10. "Keemiarelva keelustamise konventsioon". Originaali arhiivikoopia seisuga 10. märts 2014. Vaadatud 8. märtsil 2014.
  11. Duties of the Director-General
  12. A. Stanič. Bustani v. Organisation for the Prohibition of Chemical Weapons, The American Journal of International Law, volume 98, issue 4, page 810, 2004
  13. "Speech of Dr. Rogelio Pfirter, Director-General of the OPCW 16 September 2008". Originaali arhiivikoopia seisuga 21. juuli 2011. Vaadatud 8. märtsil 2014.
  14. Organization for the Prohibition of Chemical Weapons
  15. Riigi Teataja
  16. Riigi Teataja
  17. EV alalised esindused rahvusvaheliste organisatsioonide juures, vaadatud 12.11.2018.

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]