NATO rahupartnerlusprogramm
NATO rahupartnerlusprogramm (inglise keeles Partnership for Peace, PfP; otsetõlkes "Partnerlus rahu nimel") on Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni programm, mis on suunatud usalduse loomisele NATO ja teiste Euroopa ning endise Nõukogude Liidu riikide vahel.
"Partnerlus rahu nimel" on ka NATO praktilisele koostööle suunatud partnerlusprogramm, mis loodi eesmärgiga aidata programmis osalevail Kesk- ja Ida-Euroopa riikidel arendada demokraatiat, ümber korraldada ja üles ehitada oma riigi sõjalist struktuuri ning võimalust osaleda NATO juhitud rahuoperatsioonidel. Lisaks annab programm selle partnerriigile ka võimaluse arendada oma koostööd NATOga vastavalt oma prioriteetsetele koostöövaldkondadele.[1] Programmil on 18 liikmesriiki.[2]
Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]
Programmi arutati esmakordselt Bulgaaria ühingus Novae ning seejärel pakkusid Ameerika Ühendriigid selle välja NATO kaitseministrite kohtumisel Saksamaal Travemündes 1993. aasta 20.–21. oktoobril. Ametlikult käivitus programm 10.–11. jaanuaril 1994 Brüsselis toimunud NATO tippkohtumisel.[3] Ka Eestile esitati kutse programmiga liitumiseks ning 1994. aasta 3. veebruaril ühines Eesti rahupartnerlusprogrammiga.[1]
1995. aasta 26. aprillil sai programmi liikmeks ka Malta[4], kuid 1996. aasta 27. oktoobril lahkus Malta oma neutraliteedi säilitamise nimel programmist.[5] 2008. aasta 20. märtsil otsustas Malta oma liikmesuse taastada[6] ning see kiideti heaks NATO sama aasta 3. aprillil toimunud Bukaresti tippkohtumisel.[7]
2006. aasta 29. novembril Riias toimunud tippkohtumisel kutsuti rahupartnerlusprogrammiga liituma Bosnia ja Hertsegoviina, Montenegro ja Serbia.[8]. Mainitud riigid liitusid programmiga[9] sama aasta 14. detsembril.[10]
Rahupartnerlusprogrammi kunagistest liikmetest viisteist (Albaania, Bulgaaria, Eesti, Horvaatia, Leedu, Läti, Montenegro, Poola, Põhja-Makedoonia, Rootsi, Rumeenia, Slovakkia ja Sloveenia, Tšehhi, Ungari) on nüüdseks NATO liikmed.
Allakirjutanud riigid[muuda | muuda lähteteksti]
██ NATO liikmed Euroopas ██ NATO liikmed, mis olid varem programmi liikmed | ██ Partnerlusprogrammi liikmed ██ Riigid, mis püüdlevad programmi liikmelisuse poole |
Praegused liikmed[muuda | muuda lähteteksti]
Endised Nõukogude Liidu liiduvabariigid[muuda | muuda lähteteksti]
Armeenia (5. oktoober 1994)[9]
Aserbaidžaan (4. mai 1994)[9]
Gruusia (23. märts 1994)[9]
Kasahstan (27. mai 1994)[9]
Kõrgõzstan (1. juuni 1994)[9]
Moldova (16. märts 1994)[9]
Tadžikistan (20. veebruar 2002)[9]
Türkmenistan (10. mai 1994)[9]
Ukraina (8. veebruar 1994)[9]
Usbekistan (13. juuli 1994)[9]
Valgevene (11. jaanuar 1995)[9]
Venemaa (22. juuni 1994)[9]
Endised Jugoslaavia riigid[muuda | muuda lähteteksti]
Bosnia ja Hertsegoviina (14. detsember 2006)[9]
Serbia (14. detsember 2006)[9]
Euroopa Liidu liikmesriigid[muuda | muuda lähteteksti]
Austria (10. veebruar 1995)[9]
Iirimaa (1. detsember 1999)[9]
Malta (26. aprill 1995, 3. aprill 2008)[7])
Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni liikmed[muuda | muuda lähteteksti]
Liikmeks püüdlevad riigid[muuda | muuda lähteteksti]
Küpros on ainus Euroopa Liidu liikmesriik, mis ei ole ei NATO ega rahupartnerlusprogrammi liige. Küprose parlament hääletas 2011. aasta veebruaris liikmesuse taotlemise poolt, kuid riigi president Dimítris Christófias pani otsusele veto, kuna see võiks takistada tema püüdlusi läbi rääkida Põhja-Küprose Türgi Vabariigiga, et saar demilitariseerida.[11][12] NATO liige Türgi paneks kuni vaidlusaluse küsimuse lahendamiseni tõenäoliselt veto Küprose mis tahes katsele NATOga ühinemise suunal.[13] Küprose 2013. aasta presidendivalimiste võitja Nícos Anastasiádes on öelnud, et ta kavatseb pärast ametisse asumist taotleda rahupartnerlusprogammi liikmesust.[14]
Kosovo esitas programmiga liitumise taotluse 2012. aasta juulis, kuid neli NATO liikmesriiki (Kreeka, Rumeenia, Hispaania ja Slovakkia) ei ole Kosovo iseseisvust tunnustanud ning ähvardavad blokeerida Kosovo osalemise programmis.[15][16]
Endised liikmed[muuda | muuda lähteteksti]
Riigid, kellest said NATO täisliikmed 1999. aasta 12. märtsil[muuda | muuda lähteteksti]
Riigid, kellest said NATO täisliikmed 2004. aasta 29. märtsil[muuda | muuda lähteteksti]
Bulgaaria (14. veebruar 1994)[9]
Eesti (3. veebruar 1994)[9]
Läti (14. veebruar 1994)[9]
Leedu (27. jaanuar 1994)[9]
Rumeenia (26. jaanuar 1994)[9]
Slovakkia (9. veebruar 1994)[9]
Sloveenia (30. märts 1994)[9]
Riigid, kellest said NATO täisliikmed 2009. aasta 1. aprillil[muuda | muuda lähteteksti]
Riigid, kellest said NATO täisliikmed 2017. aasta 5. juunil[muuda | muuda lähteteksti]
Montenegro (14. detsember 2006)[9]
Riigid, kellest said NATO täisliikmed 2020. aasta 27. märtsil[muuda | muuda lähteteksti]
Põhja-Makedoonia (15. november 1995)[9]
Riigid, kellest said NATO täisliikmed 2023. aastal[muuda | muuda lähteteksti]
Riigid, kellest said NATO täisliikmed 2024. aastal[muuda | muuda lähteteksti]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ 1,0 1,1 "Partnerlus". Vaadatud 11.03.2014.
- ↑ North Atlantic Treaty Organisation (03.12.2009). "Partner countries". Vaadatud 23.12.2009.
- ↑ Borawski, John (aprill 1995). "Partnership for Peace and beyond". International Affairs. Royal Institute of International Affairs 1944–. 71 (2): 233–246. JSTOR 2623432.
- ↑ North Atlantic Treaty Organisation (26.04.1995). "Secretary General's Council Welcoming Remarks, Visit by Maltese Deputy Prime Minister and Minister of Foreign Affairs, Professor Guido de Marco, Wednesday, 26.04.1995". Vaadatud 30.11.2006.
- ↑ Bohlen, Celestine (12.11.1996). "New Malta Chief Focuses on Neutrality". New York Times. Vaadatud 05.04.2008.
- ↑ Gambin, Karl (03.04.2008). "Malta reactivates Partnership for Peace membership". DI-VE. Originaali arhiivikoopia seisuga 23.03.2008. Vaadatud 03.04.2008.
- ↑ 7,0 7,1 North Atlantic Treaty Organization (03.04.2008). "Malta re-engages in the Partnership for Peace Programme". Vaadatud 03.04.2008.
- ↑ North Atlantic Treaty Organization (29.11.2006). "Alliance offers partnership to Bosnia and Herzegovina, Montenegro and Serbia". Vaadatud 30.11.2006.
- ↑ 9,00 9,01 9,02 9,03 9,04 9,05 9,06 9,07 9,08 9,09 9,10 9,11 9,12 9,13 9,14 9,15 9,16 9,17 9,18 9,19 9,20 9,21 9,22 9,23 9,24 9,25 9,26 9,27 9,28 9,29 9,30 9,31 9,32 9,33 North Atlantic Treaty Organization (05.10.2006). "Signatures of Partnership for Peace Framework Document". Vaadatud 30.11.2006.
- ↑ Associated Press (14.12.2006). "Serbia inducted into NATO". Originaali arhiivikoopia seisuga 27.09.2007. Vaadatud 14.12.2006.
- ↑ "Cypriot parliament votes to join NATO's Partnership for Peace". SETimes. 25.02.2011. Vaadatud 19.07.2012.
- ↑ "Cyprus – Vouli Antiprosopon (House of Representatives)". Inter-Parliamentary Union. Vaadatud 24.02.2013.
- ↑ Dempsey, Judy (24.11.2012). "Between the European Union and NATO, Many Walls". New York Times. Vaadatud 19.07.2012.
- ↑ Kambas, Michele; Babington, Deepa (24.02.2013). "Cypriot conservative romps to presidential victory". Reuters. Originaali arhiivikoopia seisuga 8.01.2014. Vaadatud 10. mai 2015.
- ↑ "Kosovo seeks to join international organisations". Turkish Weekly. 19.07.2012. Originaali arhiivikoopia seisuga 25.07.2012. Vaadatud 19.07.2012.
- ↑ "Kosovo looking to join the Adriatic Charter". 21.01.2013. Vaadatud 11.11.2013.