Muusikainstrumentide süstemaatiline loend

Allikas: Vikipeedia

Siin on süstemaatiliselt loetletud muusikainstrumente. Süstematiseerimise alused:

  • heliallika tüübi järgi
  • heli tekitamise viisi järgi
  • mänguviisi järgi
  • päritolumaa järgi
  • diapasooni järgi

Sama muusikainstrument võib esineda mitmes kategoorias. Kui teisiti ei mainita, on kategooriasisene muusikainstrumentide järjestus alfabeetiline.

Õhkpillid ehk aerofonid[muuda | muuda lähteteksti]

Puhkpillid[muuda | muuda lähteteksti]

Puupillid[muuda | muuda lähteteksti]

Aukhuulikuga puupillid[muuda | muuda lähteteksti]

Flöödid[muuda | muuda lähteteksti]

altflööt - bassflööt - flööt ehk suur flööt - kontrabassflööt - pikoloflööt ehk väike flööt ehk pikulina ehk pikolo

Plokkflöödid[muuda | muuda lähteteksti]

altplokkflööt - bassplokkflööt - sopranplokkflööt - tenorplokkflööt

Muud aukhuulikuga puupillid[muuda | muuda lähteteksti]

didžeriduu - okariin - pardipill - paaniflööt

Lesthuulikuga puupillid[muuda | muuda lähteteksti]

Ühekordse lesthuulikuga puupillid[muuda | muuda lähteteksti]
Klarnetid[muuda | muuda lähteteksti]

altklarnet ehk bassettsarv - bassklarnet - klarnet - kontrabassklarnet

Saksofonid[muuda | muuda lähteteksti]

altsaksofon - baritonsaksofon - bass-saksofon - sopransaksofon - tenorsaksofon


Muud ühekordse lesthuulikuga puupillid[muuda | muuda lähteteksti]

lehepill

Kahekordse lesthuulikuga puupillid[muuda | muuda lähteteksti]
Fagotid[muuda | muuda lähteteksti]

fagott - kontrafagott

Oboed[muuda | muuda lähteteksti]

inglissarv - oboe - oboe d'amore - oboe da caccia

Muud kahekordse lesthuulikuga puupillid[muuda | muuda lähteteksti]

dudukk, hekelfon, surnaa

Kolmekordse lesthuulikuga puupillid[muuda | muuda lähteteksti]
Neljakordse lesthuulikuga puupillid[muuda | muuda lähteteksti]
Muud lesthuulikuga puupillid[muuda | muuda lähteteksti]

torupill

Vaskpillid[muuda | muuda lähteteksti]

Tromboonid[muuda | muuda lähteteksti]

Trompetid[muuda | muuda lähteteksti]

Tuubad[muuda | muuda lähteteksti]

Muud vaskpillid[muuda | muuda lähteteksti]

alpisarv - alt - bariton - bugle - cimbasso - kornet - eufoonium - flüügelhorn - melofon - metsasarv - ofikleid - sackbut - serpent - shofar - susafon - tenor - wagneri tuuba

Võnkuva metallkeelekesega õhkpillid[muuda | muuda lähteteksti]

akordion - bajaan - eesti lõõtspill - harmoonium - karmoška- lõõtspill - nuppakordion - suupill

Kombineeritud õhkpillid[muuda | muuda lähteteksti]

orel - barokkorel - mehaaniline orel - pneumaatiline orel - positiivorel ehk regaal - väntorel

Muud õhkpillid[muuda | muuda lähteteksti]

kammipill

Keelpillid ehk kordofonid[muuda | muuda lähteteksti]

Poogenpillid[muuda | muuda lähteteksti]

Viiuli perekond[muuda | muuda lähteteksti]

diapasooni järgi

Viiul - Vioola ehk altviiul - Kolmekeelne vioola - Tšello - Kontrabass

Viola da gamba perekond[muuda | muuda lähteteksti]

Viola d'amore - Viola da gamba - Violone

Muud poogenpillid[muuda | muuda lähteteksti]

elektriviiul - fiidel - Moodswinger - ravanahatha

Näppepillid[muuda | muuda lähteteksti]

Kitarrid[muuda | muuda lähteteksti]

akustiline kitarr - basskitarr - klassikaline kitarr - elektrikitarr - havai kitarr (slide kitarr)

Muud näppepillid[muuda | muuda lähteteksti]

balalaika - bandžo - harf - kannel - kroncong - lauto - lüüra - mandoliin - Moodswinger - Moonlander - sitar - ud - ukulele

Löökkeelpillid[muuda | muuda lähteteksti]

sitar

Löök- ja mürapillid[muuda | muuda lähteteksti]

Kindla helikõrgusega löökpillid[muuda | muuda lähteteksti]

Membranofonid[muuda | muuda lähteteksti]

põsepill - timpan

Kindla helikõrgusega idiofonid[muuda | muuda lähteteksti]

Kindla helikõrgusega metallist idiofonid[muuda | muuda lähteteksti]

fleksaton (inglise keeles Flexatone) - kariljon - kellamäng - käsikellad (inglise keeles Handbells) - torukellad ehk orkestrikellad (inglise keeles Orchestra bells) - tšelesta (itaalia keeles Celesta) - tubafon - vibrafon

Kindla helikõrgusega puust idiofonid[muuda | muuda lähteteksti]

ksülofon - ksülorimbafon ehk ksülorimba (inglise keeles xylorimba) - marimbafon ehk marimba

Kindla helikõrgusega klaasist idiofonid[muuda | muuda lähteteksti]

pudelid - klaasharf (inglise keeles glass harp) - klaasharmoonika (inglise keeles glass harmonica)

Kindla helikõrgusega kivist idiofonid[muuda | muuda lähteteksti]

litofon

Ebamäärase helikõrgusega löökpillid[muuda | muuda lähteteksti]

Ebamäärase helikõrgusega membranofonid[muuda | muuda lähteteksti]

atabake (inglise keeles Atabaque) - batatrumm ehk Bàtá (inglise keeles Batá drum) - bongod (inglise keeles Bongo drums) - džembe ehk djembe ehk jembe - kammipill[1] - konga ehk tumba - kuika (hispaania keeles Cuíca) - pandeiro (inglise keeles Pandeiro) - suur trumm (itaalia keeles Gran cassa) - tambora (inglise keeles tambora) - tom-tom - tamburiin ehk buben - timbales - väike trumm

Ebamäärase helikõrgusega idiofonid[muuda | muuda lähteteksti]

Ebamäärase helikõrgusega metallist idiofonid[muuda | muuda lähteteksti]

aisakellad (inglise keeles sleigh bells) - alasi (inglise keeles anvil) - antiiktaldrikud (inglise keeles Antique cymbals) - cabasa (inglise keeles Cabasa) - gong - hiina taldrikud (inglise keeles china cymbal) - hi-hat (inglise keeles Hi-hat) - jaava gong - krotali ehk pompei taldrikud - kuljused - kõuemürin ehk lastra (inglise keeles thunder machine) - lehmakell (inglise keeles cowbell) - mark tree - pandeiro (inglise keeles pandeiro) - pedaaltaldrikud ehk hi-hat - pompei taldrikud -> krotali - sõrmetaldrikud (türgi keeles zil, inglise keeles finger cymbals) - taldrikud (inglise keekes Cymbal) - tamburiin - triangel (inglise keeles triangle) - tamtamm

Ebamäärase helikõrgusega puust idiofonid[muuda | muuda lähteteksti]

bambuskimp - guiro (inglise keeles scraper, prantsuse keeles güiro) - kastanjetid (inglise keeles castanets või bones) - kasttrumm (hispaania keeles cajón) - klaves ehk kõlapulgad - käristi (inglise keeles ratchet) - marakas ehk marakassid (inglise keeles maracas või cuban rattles) - piitsalöök ehk piitsaplaks (inglise keeles whip) - puuplokk ehk puutrumm (inglise keeles wood block) - reko-reko - šekere (inglise keeles Shekere) - templiplokid (inglise keeles temple blocks) - txalaparta

Ebamäärase helikõrgusega klaasist idiofonid[muuda | muuda lähteteksti]

klaaskimp

Muud löök- ja mürapillid[muuda | muuda lähteteksti]

autosireen - jauram - kulissflööt ehk džässflööt ehk linnuvile (inglise keeles slide whistle või song whistle) - liivapaberiklotsid (inglise keeles sand blocks) - lokulaud - lõvimöire - sireen - tuulemasin (inglise keeles wind machine) - vile (inglise keeles whistle)

Mänguviisi järgi süstematiseeritud löökpillid[muuda | muuda lähteteksti]

Idiofonid[muuda | muuda lähteteksti]

Tampivad idiofonid[muuda | muuda lähteteksti]

(inglise keeles stamping idiophones) heli tekib esemest, millega lüüakse vastu maad või mõnda teist kõva alust, nt kepi või seest õõnsa helitoru (inglise k hollow tube, õõnes bam275 busest või puust toru, mille alumine ots on kinnine) löök vastu maad või põrandat, ühe-kahe-kolme nuiaga tampimine uhmris, stepkingades tantsimine

helitoru - kepp - stepptantsu king - uhmer

Tambitavad idiofonid[muuda | muuda lähteteksti]

(inglise keeles stamped idiophones) heli tekib alusest, mille vastu lüüakse, nt löök rusikaga vastu söögilaua pealispinda, löök kepiga vastu palki, rütmiline tants augu kohal, mis on kaetud kõva resoneeriva kattega jms.

Raputatavad idiofonid[muuda | muuda lähteteksti]

(inglise keeles shaken idiophones) heli tekib eset raputades

kõristi - kuljused - helisevad metallkaunistused riietel - kõrinatega õllekann

Löödavad idiofonid[muuda | muuda lähteteksti]

(inglise keeles percussion, ka struck idiofones) valmistatakse sellistena, et heli saamiseks tuleb neid lüüa pulga või erilise nuia või muu vahendiga

eesti lokulaud - gong - hang – kell (palgilöögiga helisema pandav) - ksülofon - tilaga kell ehk kõraga kell - triangel

Väristatavad idiofonid[muuda | muuda lähteteksti]

(inglise keeles concussion) heli saadakse kahe või enama sarnase osa (= eseme) kokkulöömisega

kastanjetid - taldrikud

Hõõrutavad idiofonid[muuda | muuda lähteteksti]

(inglise keeles friction) heli tekib hõõrumisest, mõnikord (nagu laulva sae puhul) hõõruvad kaks pinda vastamisi, samuti tekib heli hõõrudes niiske sõrmega mööda klaasi serva, heli võib tekitada ka kampoliga määritud ust sõrmega hõõrudes

laulev saag

Kraabitavad idiofonid[muuda | muuda lähteteksti]

(inglise keeles scraped) heli tekitatakse, tõmmates pulga või muu vahendiga järsult üle riibitud või ebaühtlase aluspinna

eesti tuhapill - käristi - pesulaud - pingipill - vaalikurikas -

Näpitavad idiofonid[muuda | muuda lähteteksti]

(inglise keeles plucked, nimetatakse ka linguaphones) heli tuleb ühest või enamast raami külge kinnitatud laastukujulisest keelekesest, mis näppides helisema pannakse

parmupill, sansa

NB! Süstematiseerimist vajavad löökpillid[muuda | muuda lähteteksti]

Kindla helikõrgusega[muuda | muuda lähteteksti]

Dultsimer en:Hammered dulcimer Lithophone en:Lithophone Metallofon

Rototoms en:Rototoms Steel drums en:Steel drums

Ebamäärase helikõrgusega[muuda | muuda lähteteksti]

Bell tree en:Bell tree Chime tree en:Chime tree Crash cymbals en:Crash cymbals

Kick drum en:Kick drum Luud (muusika) en:Bones (instrument) Ride cymbal en:Ride cymbal Sizzle cymbal en:Sizzle cymbal Splash cymbal en:Splash cymbal Spoon (muusika) en:Spoon (musical instrument) Suspended cymbal en:Suspended cymbal Tabla en:Tabla taiko drum en:Taiko Tenortrumm en:Tenor drum Cylindrical drum en:Cylindrical drum Conical drum en:Conical drum Barrel drum en:Barrel drum Hourglass drum en:Hourglass drum Goblet drum en:Goblet drum Footed drum en:Footed drum Long drum en:Long drum Frame drum en:Frame drum Friction drum en:Friction drum Kazoo en:Kazoo

Klahvpillid[muuda | muuda lähteteksti]

klaver - klavessiin ehk tšembalo - orel

Lõõtspillid[muuda | muuda lähteteksti]

akordion - bajaan - eesti lõõtspill - harmoonium - karmoška- lõõtspill - nuppakordion

Elektroonilised muusikainstrumendid ehk elektrofonid[muuda | muuda lähteteksti]

Süntesaatorid[muuda | muuda lähteteksti]

moogi süntesaator - Roland Octapad

Sämplerid[muuda | muuda lähteteksti]

digitaalklaver

Muud elektroonilised muusikainstrumendid[muuda | muuda lähteteksti]

elektrooniline trumm - hammondi orel - Ondes Martenot - Synclavier - teremin - trummimasin (drum machine)

Viited[muuda | muuda lähteteksti]