Hammondi orel

Allikas: Vikipeedia
Hammond l100.jpg
Hammond-XB-1-Drawbars.png
Hammond-drawbars.svg
Hammond-oreli helitekitaja (nn tonewheel" paremal) helipeaga (vasakul).

Hammondi orel on ettevõtte Hammond Organ Company valmistatud tehnoloogiliselt ja heliliselt (tänu helitekitamismehhanismile) ainulaadne elektromehaaniline orel, mille leiutas 1934. aastal Ameerika Ühendriikide insener Laurens Hammond. Hammondi orel põhineb Thaddeus Cahilli 1897. aastal loodud Telharmoniumil (tuntud ka nimega Dynamophone).

Hammondi orel põhineb aditiivsel Fourier' helisünteesil: mitmeid siinushelisid miksitakse palju keerulisemateks helilaineteks (inglise waveform), mis tekitatakse elektromagnet-helipeade ees keerlevate mehaaniliste heliketaste (revolving tone wheel) poolt. Hammondi orelis on kasutusel 96 heliketast, millest viie ülesandeks pole heli tekitamine, vaid pöörleva mehaanika tasakaalustamine.

Kuigi Hammondi orelit nimetatakse tihti ka elektrooniliseks oreliks, on algsed Hammondi orelid pigem elektrilised või elektromehaanilised kui elektroonilised orelid, kuna helilained tekitatakse neis mehaaniliste vahendite, mitte elektrooniliste ostsillaatorite poolt.

Kuigi Hammondi vabrik valmistas orelile ka oma kõlareid, sai Hammondi orel populaarseks koos Leslie' kõlarisüsteemiga, tänu millele saavutati omapäraseid analoogfaasinihke efekte (näiteks Doppleri efekt).

Laiema tuntuse saavutas Hammondi orel 1960. aastatel, kui seda hakkasid kasutama bluusi-, R&B, rock- ja džässmuusikud.

Hammondi orelile ja Leslie'le iseloomulik tuntud lugu on Procol Harumi "A Whiter Shade of Pale".

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]


Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]