Ravanahatha
Ravanahatha on poogenpill, mis oli kunagi populaarne Indias ja Sri Lankal ning neid ümbritsevates piirkondades. See on iidne[lisa viide] India keelpill, mis on hilisemate Lääne keelpillide, näiteks viiuli ja vioola eelkäija.[1][2]
Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]
Ravanahatha pärineb usutavasti Sri Lanka hela (singali) tsivilisatsioonist, deemonkuningas Ravana ajast. Pilli keha on tehtud kookospähkli koorest, mis on kaetud kodukitsenahaga. Bambusest dandi kinnitatakse koore külge. Kaks põhikeelt on valmistatud vastavalt terasest ja hobusejõhvidest. Pika poogna külge on kinnitatud helisevad kellukesed. Indias on viiuli vanimaks eelkäijaks ravanastrom. See instrument kuulus arvatavasti 5000 aastat eKr India valitsejale. Ravanastrom sarnaneb ravanahathaga, mida leiab isegi tänapäeval Rajasthanis. Mütoloogia tunnustab ravanahatha loomise eest "Ramayana" Ravanat. Ravanahathat mängiti ühel keelel, mis oli umbes 56 cm pikk ja hõlmas kolm oktavit. Viiul aga hõlmab kolm oktavit neljal keelel sõrmlauaga, mis on 14 cm pikk. Seega oli ravanahatha neli korda suurem. Mõlemat mängitakse poognaga.
Läbi keskaegse India ajaloo olid kuningad muusikapatroonid; tänu sellele suurenes ravanahatha populaarsus kuninglike perede seas. Rajasthanis ja Gujaratis oli see esimene muusikainstrument, mida õppisid printsid. Tänu Rajasthani sangeet'i[3] traditsioonile kasvas ravanahatha populaarsus ka naiste seas.[4]
Legendi järgi oli Ravana jumal Šiva tulihingeline austaja ning teenis teda, mängides ravanahathat. "Ramayana" eeposes võttis Hanuman pärast Rama ja Ravana vahelist sõda maast ravanahatha ning naasis Põhja-Indiasse. Indias Rajasthanis mängitakse ravanahathat tänapäevalgi. Sealt rändas ravanahatha lääne poole Lähis-Idasse ja Euroopasse, kus 9. sajandil hakati seda kutsuma "tugevaks ravaniks". Mõned uskusid, et Hanuman tõi ravanahatha Sri Lankalt Indiasse.[5]
Levimine läände ja viiuli eelkäija[muuda | muuda lähteteksti]
Araabia kauplejad viisid ravanahatha endaga kaasa 7. ja 10. sajandi vahel. Kaubateede kaudu jõudis see Araabia poolsaarele ja seejärel Vahemere piirkonda.[6] Hispaanias, Itaalias ja mujal Euroopas on ravanahatha Lääne klassikalises muusikas kasutatavate keelpillide (vioola ja viiul) eelkäija.[1][2][7]
Kasutus tänapäeval[muuda | muuda lähteteksti]
Tänapäeval on toimunud ravanahatha taassünd Sri Lanka helilooja ja viiuldaja Dinesh Subasinghe käe läbi, kes on pilli kasutanud mitmes oma teoses (näiteks "Rawan Nada" ja "Karuna Nadee").[8][9]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ 1,0 1,1 Singh, Jhujhar. "Interview: Kala Ramnath". News X. YouTube. Vaadatud 20.04.2017
- ↑ 2,0 2,1 Allen, Edward Heron (1914). Violin-making, as it was and is: Being a Historical, Theoretical, and Practical Treatise on the Science and Art of Violin-making, for the Use of Violin Makers and Players, Amateur and Professional. Preceded by An Essay on the Violin and Its Position as a Musical Instrument. E. Howe.
- ↑ Lin & Jirsa (20.04.2017). "Sangeet".
- ↑ Fazlur Rahman (15.06.2009). The Music of India. University of Chicago Press. pp. 16–17. ISBN 978-0-226-70286-5.
- ↑ BooksFact (20.04.2017). "Ravanahatha brought from Lanka to India by Hanuman".
- ↑ Sandys, William; Forster, Simon Andrew (20.04.2017). "History of the Violin".
{{netiviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link) - ↑ Sisirkana Dhar Choudhury (20.04.2017). "The Origin and Evolution of Violin as a Musical Instrument and Its Contribution to the Progressive Flow of Indian Classical Music: In search of the historical roots of violin". 2010. Ramakrisna Vedanta Math.
- ↑ Indian Express (20.04.2017). "A musical instrument played by Ravana Himself!".
- ↑ The Sunday Times (20.04.2017). "Dinesh records highest sale for an instrumental".