Keelpillid

Allikas: Vikipeedia

Keelpillid ehk kordofonid on muusikainstrumendid, mille heliallikaks on võnkuv pillikeel.

Traditsiooniliselt liigitatakse keelpillide hulka muusikainstrumendid, mida mängitakse

Hornbostel-Sachsi muusikainstrumentide liigituses moodustavad keelpillid kolmanda kategooria nimetusega "kordofonid".

Eesti muusikahariduses mõeldakse keelpille kitsamalt, arvates nende hulka ainult poogen- ja näppekeelpillid[viide?].

Tööpõhimõtted[muuda | redigeeri lähteteksti]

Keelpillide heli tekitajaks on pingutatud keelpillikeel, mis on valmistatud metallist, soolest või mõnest muust materjalist. Keel pannakse võnkuma näiteks poognatõmmete, sõrme või plektrumiga näppimise, poogna, haamrite või muude vahenditega löömisega.

Viiuli keeled on roobi ja keeltehoidja kaudu ühendatud kõlakastiga. Viiuli õõnes korpus toimib resonaatorina, võttes üle keelte võnkumise ja võimendades tekitatud heli.

Klaveri keeli lüüakse haamritega.

Klavessiini keeli näpitakse sulerootsuga.

Mängimisviisid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Heli tekitamiseks on 3 võimalust:

Helid on lühikese kestusega, sest võnkumine ei kesta kaua. Kui küüs või lipits on keele suhtes teravnurga all, siis tekib kõlav heli. Sõrmeotsa või pöidla abil tuhmim heli.
Kõla sõltub poogna asendist ja tõmbel kasutatavate jõhvide laiusest.
Neid võib nimetada ka klahvkeelpillideks või lihtsateks kordofonideks. Löögi järel tekib püsivam heli, sest keel võngub kauem ja ülemised ülemhelid hääbuvad aeglasemalt.

Kasutamine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Klassikalise sümfooniaorkestri koosseisus kasutatakse poogenpillidest põhiliselt viiulit, vioolat, tšellot ja kontrabassi ning näppepillidest harfi.

Valmistamine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Keelpillid on tavaliselt keskelt kitsamad, et poognat saaks vabalt liigutada ja tekitada keerukamat vibratsiooni. Kitsama "taljega" muusikariistu näeb juba Babüloonia skulptuuridel. Oletatakse, et keelpillide kuju on sümboolses või rituaalses seoses naise kujuga. Vanasti tahuti keelpillid ühest puutükist, mis kitsenes kaela poole minnes sujuvalt. Sellised pillid on mandora ja rebekk.

Viiuleid valmistatakse kaheksas suuruses: 1/16, 1/10, 1/8, 1/4, 1/2, 3/4, 7/8 ja 4/4.

Lastele sobivad suurused:
  • kuni 8 aastastele 1/4 või 1/2 viiul – üldpikkus 473 või 533 mm
  • 8–10 aastastele 1/2 viiul – üldpikkus 533 mm
  • 11–12 aastastele 3/4 viiul – üldpikkus 533 mm
  • alates 13 aastast täisviiul (4/4) – üldpikkus 600 mm

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

  Muusikainstrumentide liigitus  

KeelpillidPuhkpillidLöökpillidKlahvpillidElektroonilised

  Hornbosteli-Sachsi muusikainstrumentide liigitus  

IdiofonidMembranofonidKordofonidAerofonidElektrofonid

  Muusikainstrumentide liigitus diapasooni järgi  

Sopranpillid  • Altpillid  • Tenorpillid  • Baritonpillid  • Basspillid