Parmupill

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Parmupill

Parmupill (ka huulepill, konnapill, kärsapill, suukannel) on arvatavalt üks vanemaid muusikainstrumente maailmas. Ühel neljandast sajandist eKr Hiinast leitud joonistusel on muusik, kes mängib parmupilli taolist muusikariista, mis tõestab pilli ajaloolist vanust. Kuigi pill on pärit Aasiast, on see saanud rahvapilliks maailma paljudel maadel, kaasaarvatud Eestis. Parmupillid on valmistatud metallist või bambusest. Pilli mängimiseks surutakse parmupilli raami aisad hammaste vastu ning heli tekitamiseks tõmmatakse sõrmega aiste vahel oleva keele kida.

1. veebruaril 2014 toimus Kloostri Aidas esimene parmupillifestival.[1]

Mängutehnika[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti parmupillimängu traditsioonis on oluline meloodia mängimine. Ülemhelidest tekkiv meloodia jääb olenevalt mängijast ja lugudest umbes ühe oktavi piiridesse.

Ülemhelide resoneerimiseks on vaja resonaatorit – parmupilli puhul on selleks mängija suukoobas. Suukoobas on parmupilli kõlakoda ja mida suuremaks suud seestpoolt teha, seda madalam heli sealt välja tuleb. Suukoopa asendit muutes saab lisaks tekitada erinevaid kõlavärve, seejuures muutuvad ka helikõrgused.[2]

Avatud-suletud kurgu tehnika[muuda | muuda lähteteksti]

Üheks parmupillile omaseks mängutehnikaks on avatud-suletud kõri tehnika. Pillil tekib kaks helirida, millest üks on avatud kõriga mängides ning teine suletud kõriga. Kõri on avatud a-, e-, i-, o-, u-häälikute ning suletud k-, g-häälikute hääldamisel. Avatud kõriga mängides on tugevamini kuulda burdoonheli ning antud helirida koosneb 1., 3., 5. astmest. Kui mängida pillil suletud kõriga, siis saame kätte alumise 7. astme, 2., 4. ja 6. astme. Kusjuures, suletud kõriga mängides pole enam burdoonheli nii domineeriv ning teised noodid tulevad rohkem esile ning on lihtsamini kuuldavad.[2]

Lüüdia-dominant heliskaala[muuda | muuda lähteteksti]

Parmupillilugudele omane helirida moodustub burdoonhelile toetuvatest ülemhelidest ning ei vasta täpsele mažoorile või minoorile vaid tekib lüüdia-dominant helilaad.

Lüüdia-dominant laad kujutab endast helirida, kus helistiku neljas aste on kõrge ning seitsmes aste madal. Selle käigus tekib helilaad, mille esimeselt astmelt üles ehitatud septakord on dominant septakordi kõlaga, sellest tulenebki laadi nimetus lüüdia-dominant.[2]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1. veebruaril toimub Kloostri Aidas Eesti esimene parmupillifestival, Head uudised, 29. jaanuar 2014
  2. 2,0 2,1 2,2 Cätlin Mägi (2015). Parmupill noodiraamat + mänguõpetus. Viljandi. 

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]