Sireen
 |
See artikkel on heliallikast; laulvate näkkide kohta vt artiklit sireenid (mütoloogia); ajakirja kohta vt artiklit Sireen (ajakiri); koori kohta vt artiklit Kammernaiskoor Sireen |
Sireen on seade, millega saab tekitada tugevat heli. Sireene on kahte tüüpi: pneumaatilised ja elektroonilised.
.png)
Sireenid:
- tsiviilkaitsesireenid
- tornaadosireenid
- päästeteenistuse (kiirabi, tuletõrje, politsei) sõidukite sireenid
Esimese sireeni leiutas šoti füüsik John Robison.[1] [2] [3] 1819. aastal leiutas parema sireeni prantsuse füüsik ja insener Charles Cagniard de la Tour.[4]
De la Tour sireen võis heli tekitada ka vee all, seega seostatakse seda Kreeka mütoloogia sireenidega. Sellest on tulnud ka seadme nimetus.
Sireene kasutatakse ka muusikainstrumendina. Näiteks on neid kasutatud Edgard Varèse kompositsioonides "Amériques" (1918–1921), "Hyperprism" (1924) ja "Ionisation" (1931).
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ John Robison, Encyclopædia Britannica, 3rd ed., 1799.
- ↑ "Temperment of the scale of music" in: John Robison with David Brewster and James Watt, ed.s, A System of Mechanical Philosophy (Edinburgh, Scotland: 1822), vol. 4, pages 404-405.
- ↑ Ernst Robel, Die Sirenen: Ein Beitrag zur Entwickelungsgeschichte der Akustik [Sirens: A contribution to the history of the development of acoustics] (Berlin, Germany: R. Gaertners, 1891), part 1, pages 7-10.
- ↑ Charles Cagniard de la Tour (1819) "Sur la Sirène, nouvelle machine d'acoustique destinée à mésures les vibrations de l'air qui contient la son" Annales de chimie et de physique, vol. 12, pages 167-171.
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Sireen |