Fiidel

Allikas: Vikipeedia
Hans Memlingi maal musitseerivate inglitega (1480); fiidlimängija paremalt esimene
Hans Memlingi maalil kujutatud fiidli tänapäevane rekonstruktsioon
Slovaki rahvapillid husle, violu ja basička. Phoenixi muusikamuuseum, Arizona.

Fiidel (vanaülemsaksa keeles fidula, keskülemsaksa keeles fidel, fyddel, videl; inglise keeles vielle; prantsuse keeles viele, vielle; ladina keeles viela, viella) oli keskajal Euroopas laialdaselt levinud poogenkeelpill.

Kirjeldus[muuda | muuda lähteteksti]

Fiidel sarnanes tänapäevase viiuliga, kuid oli mõnevõrra pikema ja sügavama kerega. Sellel oli tavaliselt kvint- ja kvarthäälestuses viis kuni seitse soolest valmistatud keelt, frontaalsed häälestusnupud ning ovaalne või number 8 kujuline kõlakast, millel olid C-kujulised resonantsavad. Moraavia Hieronymus kirjeldab 13. sajandil fiidli kõige sagedamini kasutatavaid häälestusi (alustades burdoonkeelest, mis antud sulgudes):

(d-)G-g-d'-d'
(d-)G-g-d'-g'
(G-)G-d-c'-c'

Fiidel oli trubaduuride ja menestrelide kõige olulisem muusikariist. Tänapäeval kuuleb fiidlimängu varajase muusika ansamblite esituses. Fiidlimängu põhipilliõppena saab kõrgkooli tasemel õppida ainult Schola Cantorum Basiliensises Baselis.

Ajaloost[muuda | muuda lähteteksti]

Keskajal oli fiidel rebeki kõrval tähtsaim poogenkeelpill ja juba keskajal oli fiidel lameda põhjaga ja esiküljel asetsevate häälestusnuppudega, erinedes seega ümarapõhjalisest ja külgmiste häälestusnuppudega rebekist. Poognad olid neil sarnased, painutatud kepist, mida mõlemast otsast kinnitatud hobusejõhvide kimp pinges hoidis.

Fiidel on kirjalikes ja pildilistes allikates leitav alates 11. sajandist. 12. sajandil on fiidleid kujutatud sageli kirikute portaalidel Johannese ilmutuse raamatu 24 vanema muusikariistadena. 15. sajandil arenes fiidlist lira da braccio, millel olid lisaks viiele viisikeelele sõrmlaua kõrval kaks burdoonkeelt. Selle häälestus oli d-d′-g-g′-d′-a′-e″.

Fiidlist arenenud 15. sajandi viola da braccio sarnanes juba väga tänapäevase viiuliga, mis laseb fiidlit vaadelda viiuli ühe eelkäijana. Ida-Euroopa rahvamuusikas on fiidli üheks järglaseks husle ja 19. sajandi Poola rahvapill suka, mida on alates 1990. aastatest Poolas uuesti tootma hakatud.

Pildid[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]