Triangel

Allikas: Vikipeedia
Triangel

Triangel on ebamäärase helikõrgusega löökpill.

Triangel on võrdkülgseks kolmnurgaks painutatud terasvarras, mis on otstest lahti jäetud, et see võnguks täies pikkuses. Harilikult ripub triangel nööri küljes, et muud võnked mõju ei avaldaks. Trianglit lüüakse samast materjalist pulgaga.

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Triangel oli Egiptuse sistrumi järeltulija. Algul oli triangel rahvapill. Keskaja Euroopas mängiti triangleid nii vaimulikus kui tantsumuusikas. Orkestripillina võeti esmakordselt kasutusele 1710. aastal Hamburgi ooperiteatris. Trianglile on partii kirjutanud Mozart "Haaremiröövis", Joseph Haydn "Sõjaväelises sümfoonias" ja Beethoven Üheksandas sümfoonias. Algul oli triangel rütmipill, kuid saavutas 19. sajandi keskel iseseisva orkestripilli koha kui Liszt kirjutas sellele soolo oma Klaverikontserdis Es-duur 1853. aastal.

Triangel Eesti rahvamuusikas[muuda | redigeeri lähteteksti]

Eesti rahvamuusikas nimetati trianglit helirauaks (ka: tagiraud)[1].

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Eesti rahvakultuuri leksikon (3. trükk). 2007. Koostanud ja toimetanud Ants Viires. Eesti Entsüklopeediakirjastus. Lk 34