Mauri stiil

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Alhambra siseõu
Neo-mudéjar-stiilis interjöör Püha Peetri kirikus Teruelis Aragonis Hispaanias

Alates 711. aastast (Jerez de la Frontera lahing) kuni Granada langemiseni 1492 kuulus suur osa Hispaaniast araablaste võimu alla. Mauri-islami mõju Õhtumaade traditsioonilisele kristlikule kunstile põhjustas hispaania romaanikas ja gootikas iseloomuliku eriarengu. Romaani ja mauri elementide segunemist (10. ja 11. sajandil) nimetatakse mosaraabia stiiliks, gooti ja mauri elementide segu (õitseaeg 14. ja 15. sajandil) mudéjar-stiiliks. 15. sajandi lõpus lisandub veel platereskne stiil, segu mudéjar-stiilist, hilisgootikast ja itaalia renessansist. Mauride valitsemise algusaastaid iseloomustab tüüpiliste islami arhitektuuri vormide ülevõtmine, nagu avatud õuemošeed, minaretid ja kindlusetornid, hoburaudkaar, stalaktiitvõlv jne. Hiljem arenes välja erakordselt rikkalik ornamentika (seinadekoor värvitud ja ažuursest stukist, azulejo, moreskid) ning kõrgetasemeline kunstkäsitöö. Mauri ilmaliku kunsti kuulsaim näide on Alhambra (araabia keeles 'punane linnus') Granadas, mille ruumid on idamaise kombe kohaselt paigutatud ümber sammastega siseõue.[1]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Kunstileksikon. Kirjastus "Kunst", Tallinn 2000. Lk 343.