Hoburaudkaar

Kaksikaken San Migueli kirikul Eirés. Lugo, Galicia

Toledo. Puerta del Sol

Taevase Jeruusalemma väravad. Mosaraabia raamatuillustratsioon. Facundus 253v

Hoburaudkaar on kaaretüüp, mis meenutab kujult hobuserauda^[1]. See tähendab, et kaar on kahe kolmandiku kuni kolmveerandi ringjoone pikkune ning kaare suurim laius ei asu mitte lähtekividel, vaid neist kõrgemal.

Hoburaudkaar on tuntud eeskätt islamimaade arhitektuuri kaudu (Euroopas nimetatakse seda mauri arhitektuuriks) ning kaart on kasutatud sellest lähtunud stiilides, näiteks mosaraabia ja mudéjar-stiilis ehitistes.

Konstrueerimine[muuda | muuda lähteteksti]

Hoburaudkaare keskpunkt, millest lähtub kaare raadius, ei asu mitte kaare lähtejoonel nagu ümarkaare puhul, vaid lähtejoonest kõrgemal. Tavaliselt võetakse kaare keskpunktiks sildeava keskpunkti ja lähtekividelt (joonisel A ja B) umbes 30-kraadise nurga all tõusvate sirglõikude lõikumispunkt. Kaare raadius võrdub siin kaare suurima laiusega, mis võib olla laiem kui sildeava.

Hoburaud-teravkaar koosneb kahest kaarest, mille keskpunktid asuvad lähtekividelt (A ja B) 45-kraadise nurga all tõusvatel sirglõikudel.

Pildid[muuda | muuda lähteteksti]

Ümarkaarne hoburaudkaar
Teravkaarne hoburaudkaar

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Rooma ja läänegooti arhitektuuris[muuda | muuda lähteteksti]

Tegelikult esineb hoburaudkaar juba islamieelses Süüria varakristlikus kunstis^[2]. Hoburaudkaare varaseim kasutus Euroopas on läänegootide kirikuehitistes 7. ja 8. sajandil (varaseim San Juan de Baños, mis pühitseti 661. aastal), seega ammu enne islami jõudmist Pürenee poolsaarele.^[3]^[4] Erandlik on hoburaudkaarse ukseavaga Eulalia tempel (Santalla de Bóveda) Lugos Galicias, mis on hoopis Rooma-aegne ehitis ning on inspireerinud oletust, et hoburaudkaar on provintsiaalrooma päritolu^[5].

Eelromaani ehitiste vahendusel jõudis hoburaudkaar ka Roussilloni ja Languedoci romaani arhitektuuri (esineb näiteks romaani kirikuis Palairacis St. Gaudensis).

Hoburaudkaared 4. sajandist pärit Nisibise Püha Jakobi kirikus (Nusaybin) Süürias
Santa Eulalia fassaad Lugos. 2. sajand
San Juan de Bañose kirik. Vaade kesklöövist koori. 7. sajand
Kirik Santa María de Quintanilla de las Viñas (Burgos). Võidukaar ja kooriruum altariga. 7.–8. sajand
San Juani kiriku aken (Santianes de Pravia). 8. sajand
Lunastaja kirik Valdedioses Astuurias. 9. sajand
Püha Miikaeli kabel Sournias Oksitaanias (Pyrénées-Orientales). 10. sajand

Mauri arhitektuuris ja sellest mõjustatud stiilides[muuda | muuda lähteteksti]

Varaseim islamiga seotud ehitis, millel esineb hoburaudkaar, on Damaskuse Suur mošee Süürias, mis ehitati ajavahemikus 706–715. Kuid oma hiljem enim kasutatud kuju sai hoburaudkaar Hispaania territooriumil ja Põhja-Aafrikas. Muslimitest valitsejate dünastiad Pürenee poolsaarel võtsid hoburaudkaare laialt kasutusele oma ehitistes, aktsentueerisid seda ornamentide ja värvidega ning kujundasid sellest uusi variante, nagu teravkaarne hoburaudkaar või lehvikkaar. Mauri arhitektuurist jõudis hoburaudkaar ringiga tagasi mosaraabia arhitektuuri, samuti käsikirjade illustratsioonidesse^[6]. Hoburaudkaar esineb mudejar-stiilis ehitistel Hispaanias veel 16. sajandil^[7]^[8].

8. sajandi hoburaudkaar Damaskuse mošees
Kairouani Suure mošee kaared Tuneesias
Córdoba mošee palvesaali kaared. 8. sajand
Hoburaudkaartest petikarkaad Córdoba mošee sissekäigu fassaadil
Endine mošee, praegune El Cristo de la Luz kirik Toledos, ehitatud 999. aastal
Mudejar-stiilis aken siseõue. Casa de Pilatos Sevillas, 16. sajandi algus

India arhitektuuris[muuda | muuda lähteteksti]

Hoburaudkaart leidub ka Vana-India arhitektuuris, arhitektuurilise elemendina budistlikel tšaitjadel (gavaksha-kaared) alates 3. sajandist eKr^[9]^[10].

Detail Bedse koobaste tšaitja fassaadilt. 1. sajand
Gavaksha-kaarega ehitusdetail koobastempli fassaadilt
Koobastempel, sissepääs tšaitjasse Nasikis. Ehitatud ajaarvamise vahetuse paiku

Mujal[muuda | muuda lähteteksti]

Uuema aja arhitektuuris leiab hoburaudkaart historitsistlikes mauri arhitektuuri kopeerivates neostiilides (Moorish Revival, neo-mudéjar).

Hoburaudkaarega sarnanevat lukuauk-akent on arhitektuurilise elemendina kasutatud juugendarhitektuuris.

Historitsistlik uus-mauri stiilis Kolmainu katedraal Gibraltaris. Läänefassaad (1832)
Härjavõitluse areen Las Ventas Madridis
Neo-mudejar-stiilis Maison Clarence de Sola (1913). Montreal, Kanada
Juugendhoone Rue du Lac 6 Ixellesis Belgias (1902)
Lukuauk-aknad juugendmajal Riias

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

[1] ttp://eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=hoburaudkaar

[2] E. Keser-Kayaalp and N. Erdoğan. The cathedral complex at Nisibis. – Anatolian Studies. Vol. 63 (2013), lk. 137-154

[3] ttps://www.wernernolte.de/architektur-des-mittelalters/sakralarchitektur/vorromanisch/asturische-vorromanik

[4] ttps://www.hisour.com/de/horseshoe-arch-32009/

[5] Leicester B. Holland. The Origin of The Horseshoe Arch in Northern Spain. – American Journal of Archaeology Vol. 22, No. 4, 1918. lk 378–398

[6] The Development of the Horseshoe Arch in Christian Spain

[7] Audrey Lancho. Mudéjar in Cáceres: Islamic Architectural Influence in a Small Spanish Town

[8] ttp://www.barbararizzamellin.com/mudejar-style-in-seville

[9] ttp://www.templenet.com/temparc.html

[10] ttps://www.ancient.eu/Gupta_Architecture/

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]

[6]

[7]

[8]

[9]

[10]