Vega (barkantiin)

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Vega
Schooner Vega.gif
Vega joonis
Sõsarlaevad 12
Ajalugu
Ehitaja Oy Laivateollisuus Ab, Turu, Soome
Vette lastud 1952
Tehnilised andmed
Maste 3
Taglase tüüp Barkantiin
Vega sõsarlaev Sirius pärast maha kandmist samuti ujuvrestoranina nimega Kronverk Leningradis 1983

Vega (ka Vega II, vene keeles Вега) on pärast 2. maailmasõda Soomes ehitatud ja Eesti NSV-s õppelaevana kasutatud 3-mastiline puust purjelaev. On tänaseni säilinud, kuid pikemat aega taastamisel.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Ehitamisest nõukogude aja lõpuni[muuda | muuda lähteteksti]

Vega ehitati 1952. aastal Soomes Turus (Pansios) Laivateollisuus-laevatehases sõjakahjude korvamiseks Nõukogude Liidule. Tal oli kuni 12 sõsarlaeva. Kokku ehitati Soomes sõjakahjudeks 91 erinevat puukuunarit (soome keeles sotakorvauskuunari). Laevade planeeritud ekspluatatsiooniiga oli 20 aastat. Vega oli kogu seeria viimaseid laevu. Vegast sai Tallinna Merekooli esimene õppelaev.

1962. aastal moderniseeriti laeva oluliselt Loksa Laevaremonditehases. Ehkki loodeti, et uuendused lubavad laeval sõita Läänemerest kaugemale, see ei täitunud.

Ligi 27 aastat ekspluatatsioonis olnud laevast käis läbi 3116 kursanti peaaegu kõigist tollase Nõukogude Liidu merekoolidest. Läbisõidetud meremiile jagus enam, kui umbes 5-kordseks ümbermaailmasõiduks mööda ekvaatorit. Laev osales üle 10 korra mängufilmides.

1978. aasta jäi Vega viimaseks navigatsioonihooajaks.

1979. aasta 1. aprillil otsustati laev anda Eesti Meremuuseumile esimeseks ujuveksponaadiks. Vega jäi seisma peamiselt Pirita sadamasse, kus kasutati ka ujuvrestoranina.

1986. aastal õnnestus juba üsna kehvas seisus laev viia remonti Tallinna Meretehasesse ja tõsta kaldale.

Taasiseseisvumise järel[muuda | muuda lähteteksti]

Taasiseseisvumise järel seisis Vega ikka Meretehases staaplil. Töö ei tahtnud edeneda ja Meremuuseumil oli käsil muid kulukaid projekte. Väidetavalt oli laeva kahjustanud vamm. Eesti ametkondadele sai järjest selgemaks, et Vegat eri põhjusil lähiaastail taastada ei õnnestu ja laev võib halvemal juhul üldse hävida. Samal ajal hakkasid nukras seisus laeva vastu suuremat huvi tundma aga soomlased, kes nägid selles oma merekultuuri pärandit ja otsisid võimalusi ülevõtmiseks.

Tagasi Soome[muuda | muuda lähteteksti]

Sinimustvalge lipu all laev merele ei jõudnudki. 26. novembril 1996 võõrandati Vega vabariigi valitsuse otsusega Kultuuriministeeriumilt ja anti detsembris üle Soomes moodustatud sihtasutusele Soome Vega. Eesti noortele reserveeriti sihtasutuse põhikirjaga siiski võimalus oma purjetamisoskuste arendamiseks Vegal tulevikus, kui see peaks taastatama. Laev tehti Meretehases veel Eesti riigi raha (180 000 EEK) eest veeskamiskõlblikuks ja veetigi 1997. aastal Soome Pietarsaari Vanasse sadamasse. Hiljem tõsteti Vega seal uuesti kaldale ja alustati taastamistöid. Suur osa laevast on kogutud ja annetatud raha eest taastatud, seejuures paljud detailid täielikult uuendatud, kuid teadaolevalt pole töö väga suure mahu tõttu seni veel valmis.

Kirjeldus[muuda | muuda lähteteksti]

Põhiandmed:

  • kere pikkus: 44 m
  • maksimaalne pikkus: 53 m
  • laius: 8,9 m
  • süvis: 2,9–3,5 m
  • veeväljasurve: 595 t
  • mahutavus: 322 brt
  • purjede arv: 14
  • purjepind: 882 m²
  • peamasin: 300 hj
  • kiirus masinajõul: 7 sõlme
  • laevapere: 15 + 35 merekooli kursanti

Vega oli 3-mastiline puidust kerega barkantiin. Paljud seadmed ja ehitised olid siiski metallist. Laev oli väidetavalt üsna hea merekindlusega. 4–6-pallises tuules saavutati purjede all kiiruseks 6–7 sõlme. Suurim saavutatud purjetamiskiirus olnud 8 sõlme. Kiirus polnud suur ja see oli tingitud peamiselt laeva suhteliselt laiast kaubalaevalikust kerest, kuid õppesõidul polnudki kiirus oluline.

Praktikandid elasid 4- ja 6-kohalistes kahekordsete koidega kajutites. Lisaks oli mõned ülestõstetavad koid kahes kursantide messis ja madruste kajutites.

1962. aastal läbis laev uuenduskuuri. 225 hj abimootor asendati moodsama 300 hj diiselmootoriga, paigaldati kaks võimsat 150 kw diiselgeneraatorit ja ankrupeli bensiinimootor asendati elektrimootoriga. Laevaruumide soojendamiseks kasutatud kivisöel töötav vesiküttekatlaga küttesüsteem asendati elektriküttega. [Kambüüs]]i samujti kivisöeküttel pliit asendati elektripliidiga ja tekile ehitati suur külmkamber toiduainete säilitamiseks. Kolme tekiehitise vahele ehitati uued laiemad ülekäigusillad ja avasild sai nn tiivad, mis hõlbustasid ettepoole vaatamist. Laev sai uue radari, translatsiooni ja 10 numbriga sisetelefoni jaama.

Kultuur[muuda | muuda lähteteksti]

Vega osales umbes 10 filmi võtetel. 1980. aastal filmiti Pirital Vegal muuhulgas olümpiaregati puhul osa Tõnis Mägi venekeelse populaarse laulu "Olimpiada" videost. Samuti on laev näha Anne Veskiga filmitud laulu Pozadi Krutoi Povorot videos.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]