Entsefaliit

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Entsefaliit

Ajupõletik ehk entsefaliit (ladina ja inglise keeles Encephalitis) on ajuaine põletikuline haigus, mida põhjustab haigusetekitaja otsene tungimine ajukoesse või immuunsüsteemi ülitundlikkusreaktsioon (autoimmuunne entsefaliit) viiruse või võõrvaigu suhtes.[1]

Riskigruppi kuuluvad nõrga immuunsüsteemiga inimesed, vanemad täiskasvanud (60+) ja väga noored lapsed, geograafilise asukoha põhilised elanikud (Moskiit- või puukide kaudu levivad haigused), vastavalt aastaajale (suvel suurem võimalus haigusesse nakatuda Eestis)[2]

Võimalik ennetada vaktsiinidega.[1]

2015. aastal hinnati, et entsefaliit mõjutas 4,3 miljonit inimest ja põhjustas 150 000 surmajuhtumit kogu maailmas.

Sümptomid[muuda | muuda lähteteksti]

Sümptomid on järgnevad:

  • kõrge palavik,
  • peavalu,
  • krambid,
  • teadvus häire,
  • süljenäärme turse (mumps),
  • nahalööve (leetrid),
  • lihasvalud, jõuetus,
  • tasakaaluhäired,
  • tundlikkuse häired,
  • ühe kehapoole halvatus.[3]

Tekkepõhjused[muuda | muuda lähteteksti]

Tekkepõhjusteks võivad olla: puugid (puukentsefaliit), herpsesviirus, leetrid, mumps [1]

Tüsistused[muuda | muuda lähteteksti]

  • krambid,
  • hallutsinatsioonid,
  • kõnehäired,
  • mäluprobleemid,
  • kuulmisprobleemid.[1]

Ravist teadasaamine[muuda | muuda lähteteksti]

Prognostiliselt on tähtis kiire haiglaravi alustamine ning haige seisundi stabiliseerimine. Kõige raskemini kulgeb haigus tavaliselt lastel, neil esineb ka rohkem entsefaliidi järgseid jääknähtusid. Keskmiselt 1/3 entsefaliiti haigestunutest terveneb täielikult.[1]

Ravi[muuda | muuda lähteteksti]

Ravima hakatakse sümptomeid:

  • spetsiifiline ravi haiglas herpesviiruse vastu
  • mõned vajavad kunstlikku hingamist
  • voodirežiim
  • palaviku alandamine
  • vedeliku tasakaalu jälgimine
  • krampide vastane ravi.[2]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]