Entsefaliit

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Entsefaliit

Ajupõletik ehk entsefaliit (ladina ja inglise keeles Encephalitis) on ajuaine põletikuline haigus, mida põhjustab haigusetekitaja otsene tungimine ajukoesse või immuunsüsteemi ülitundlikkusreaktsioon (autoimmuunne entsefaliit) viiruse või võõrvaigu suhtes.[1]

Riskirühma kuuluvad nõrga immuunsüsteemiga inimesed, vanemad täiskasvanud (üle 60-aastased) ja väga noored lapsed, geograafilise asukoha põhilised elanikud (sääskede või puukide kaudu levivad haigused), vastavalt aastaajale (suvel suurem võimalus haigusse nakatuda Eestis).[2]

Entsefaliiti on võimalik ennetada vaktsiinidega.[1]

2015. aastal hinnati, et entsefaliiti põdes või selle tagajärgede all kannatas 4,3 miljonit inimest ning see haigus põhjustas 150 000 surmajuhtumit kogu maailmas.

Sümptomid[muuda | muuda lähteteksti]

Sümptomid on järgmised:

  • kõrge palavik,
  • peavalu,
  • krambid,
  • teadvus häire,
  • süljenäärme turse (mumps),
  • nahalööve (leetrid),
  • lihasvalud, jõuetus,
  • tasakaaluhäired,
  • tundlikkuse häired,
  • ühe kehapoole halvatus.[3]

Tekkepõhjused[muuda | muuda lähteteksti]

Tekkepõhjusteks võivad olla puugid (puukentsefaliit), herpesviirus, leetrid, mumps. [1]

Tüsistused[muuda | muuda lähteteksti]

  • krambid,
  • hallutsinatsioonid,
  • kõnehäired,
  • mäluprobleemid,
  • kuulmisprobleemid.[1]

Ravi rakendamine[muuda | muuda lähteteksti]

Prognostiliselt on tähtis kiire haiglaravi alustamine ja haige seisundi stabiliseerimine. Kõige raskemini kulgeb haigus tavaliselt lastel, neil esineb ka rohkem entsefaliidijärgseid jääknähte. Keskmiselt 1/3 entsefaliiti haigestunutest terveneb täielikult.[1]

Ravi[muuda | muuda lähteteksti]

Ravima hakatakse sümptomeid:

  • spetsiifiline ravi haiglas herpesviiruse vastu
  • mõned vajavad kunstlikku hingamist
  • voodirežiim
  • palaviku alandamine
  • vedeliku tasakaalu jälgimine
  • krampidevastane ravi.[2]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]