Lagle Parek

Allikas: Vikipeedia
Lagle Parek esinemas 28. septembril 2013 Estonia kontserdisaalis konverentsil "ERSP 25 – milleks meile erakonnad?"
Lagle Parek

Lagle Parek (sündinud 17. aprillil 1941 Pärnus) on Eesti ühiskonnategelane. Parek oli Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei asutajaliige 1988 ning esimees aastail 1988–1992. Ta oli Eesti Kongressi liige. Aastatel 1992–1993 oli Lagle Parek Eesti Vabariigi siseminister Mart Laari esimeses valitsuses. Lagle Parek kuulub Isamaa ja Res Publica Liitu. Lagle Parek on aastast 1997 heategevusühingu Caritas Eesti MTÜ asutajaid, selle juhatuse liige ja tegevjuht.

Elukäik[muuda | muuda lähteteksti]

Kuigi Lagle Parek koolitee pidi algama Pärnus, tuli tal viis esimest aastat koolis käia Venemaal Novosibirski oblastis. Ta küüditati seitsmeaastasena 1949. aasta märtsis koos õe Eva-Marju (vabadusvõitleja Heiki Ahoneni ema), ema Elsbeti ja vanaema Annaga (näitleja Anna Markus) Siberisse, kus ta oli vanaemaga asumisel neli aastal, sest ema toodi peagi Siberist Eestisse tagasi ja pandi vangi. Lagle Pareki isa Karl Parek oli Eesti Vabariigi kaadriohvitser ja ema Elsbet Parek(Markus) oli Pärnu muuseumi direktor.

Pärast naasmist lõpetas Lagle Parek 1960. aastal Tallinna Ehitustehnikumi, mille järel töötas paarkümmend aastat Maaehitusprojektis, Kultuuriväärtuste Projekteerimise Instituudis jm.

Osalemine poliitikas[muuda | muuda lähteteksti]

1980. aastatel liitus Lagle Parek dissidentliku liikumisega. 1983. aastal mõisteti ta vangi ja saadeti Mordva naispoliitvangide vanglasse[1]. Neljaaastase vangistuse järel Eestisse naasnud, sai Lagle Parekist 1987. aastal legendaarse Hirvepargi miitingu korraldajaid. Ta oli Nõukogude Liidu esimese opositsioonipartei, Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei, asutajaliige 1988. aastal ja selle esimees neli aastat.

1992. aasta Eesti presidendivalimistel sai Parek 19 837 häält ehk 4,2332% häältest.

Tunnustused[muuda | muuda lähteteksti]

Publikatsioonid[muuda | muuda lähteteksti]

Mälestusteraamat[muuda | muuda lähteteksti]

  • "Mina ei tea, kust ma rõõmu võtan. Mälestused". Kirjastus Kunst, Tallinn 2010, 424 lk

Artiklid, intervjuud[muuda | muuda lähteteksti]

Temast[muuda | muuda lähteteksti]

  • Lagle Parekit kujutatakse Irina Ratušinskaja venekeelsest käsikirjast soome ja eesti keelde keelde tõlgitud dokumentaalse koega raamatus "Hall on lootuse värv" (1991; soome keeles "Harmaa on toivon väri", 1988), kus autor kirjeldab inimõigusaktivistide elu Nõukogude Liidu vangilaagrites.

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Eelnev:
Robert Närska
Eesti siseminister
19921993
Järgnev:
Heiki Arike

[[Kategooria:Isamaa ja Res Publica Liidu poliitikud‎