Elsbet Parek

Elsbet Parek (aastani 1930 Elsbet Markus; 10. juuli (vkj)/ 23. juuli 1902 Tallinn – 9. juuni 1985 Pärnu) oli eesti kunstiajaloolane.

Elulugu

Ta õppis Tartus gümnaasiumis, kuid lõpetas aastal 1922 Tallinna Linna Tütarlaste Kommertsgümnaasiumi. Aastatel 1922–1926 õppis ta Tartu Ülikoolis kunstiajalugu, uuris Järvamaa keskaegseid kirikuid. Lõpetas 1947. aastal Tartu Riikliku Ülikooli kunstiajaloolasena. Akadeemiliselt kuulus ta Eesti Naisüliõpilaste Seltsi ja EYS Veljestosse.

Aastatel 1923–1926 töötas ta Eesti Rahva Muuseumis. Aastast 1931 elas ta Pärnus, oli aastatel 1940–1949 Pärnu Muuseumi direktor.

1949. aasta märtsis küüditati ta koos ema ja kahe tütrega Novosibirski oblastisse Suzuni rajooni. Novosibirski oblastis oli ta aastani 1951, seejärel kandis karistust vanglas Eestis, kust vabanes 16. aprillil 1953. Tema ema ja tütred olid Novosibirski oblastis aastani 1955.

Aastatel 1953–1960 töötas ta Türil mitmesugustel ametikohtadel ning aastatel 1973–1975 kunstiajaloolasena Vabariikliku Restaureerimisvalitsuse Tartu filiaalis.

Isiklikku

Tema ema Anna Markus oli näitleja, isa Jüri Markus oli näitleja ja teatritegelane. Ta oli aastast 1930 abielus kaadrisõjaväelase ja pedagoogi Karl Parekiga. Neil sündis kaks tütart, noorem tütar Lagle on endine dissident ja ühiskonnategelane, dissident ja ühiskonnategelane on ka vanema tütre Eva-Marju poeg Heiki Ahonen.

Teoseid

• "Keskaegse kirikuarhitektuuri uurimisest Eestis". // Eesti Kunsti Muuseumi aastaraamat. Tallinn 1931
• "Pärnu sajandeis. Ehituskunstiline ülevaade". Tallinn 1972
• "Mälestusi aastaist 1931–1949". Tallinn 1990

Kirjandus

• Eneken Helme. "Parek, Elsbet". // Eesti kunsti ja arhitektuuri biograafiline leksikon. Eesti Entsüklopeediakirjastus. Tallinn, 1996. Lk 370–371

Välislingid

• Album Academicum Universitatis Tartuensis 1918-1944