Ernst Ein
Ernst Heinrich Ein (16/28. detsember 1898 Tartu – 16. oktoober 1956 Claremont, USA) oli eesti õigusteadlane.
Ernst Heinrich Ein sündis Tartu Ülikooli botaanikaaia vahi pojana. Lõpetas Tartu Aleksandri Gümnaasiumi ja astus 1918 Tartu Ülikooli õigusteadust õppima. Üliõpilasena võttis osa Vabadussõjast. Pärast silmapaistvate tulemustega ülikooli lõpetamist 1923. aastal jäi Ein ülikooli juurde edasi õppima teadusliku stipendiaadina. Täiendas end 1925–1928 Roomas, kus lõpetas Rooma Õiguse Instituudi. 1931 ilmus Roomas tema sulest teos „Le azioni dei condomini”, mida ta järgmisel aastal Tartus edukalt kaitses oma doktoritööna ja omandas sellega dr. jur. kraadi. [1]
Alates 1928 oli ta Tartu Ülikooli juures Rooma õiguse ajaloo lektoriks, alates 1932 eraõiguse dotsendiks ja alates 1934 Rooma eraõiguse erakorraliseks ja alates 1937 korraliseks professoriks. 1934–1937 oli professor Ein Tartu Ülikooli õigusteaduskonna dekaaniks.[1]
3.–21. oktoobril 1933 oli ta Jaan Tõnissoni valitsuses kohtu- ja siseminister.
Ernst Ein on avaldanud ülevaateid Eesti juriidilisest kirjandusest Itaalia vastavates ajakirjades ja artikleid ajakirjas Õigus. Teadusliku töö ja õppeülesannete kõrval võttis Ein aktiivselt osa Noorkotkaste maleva tegevusest, oli Tartu Vanemuise seltsi juhatuse liige ja 1938–1940 esimees ja Akadeemilise Itaalia-Eesti Ühingu asutaja ning esimees. Kuulus Tartu Eesti Põllumeeste Seltsis, Eesti Rahvuslaste Klubis jne. [1]
Pärast Eesti okupeerimist Nõukogude Liidu poolt 1940. tagandati Ein ülikooli õppejõu kohalt. Saksa okupatsiooni ajal kutsuti ta tagasi oma õppetooli ja ta eksamineeris ajutiselt ka rahvusvahelises eraõiguses. Varsti tekkis tal ka siin vastuolu juhtivate organitega, kui õigusteaduskonda taheti sisse tuua loenguid ja eksameid Saksa riigi õigusest.[1]
Teise maailmasõja keerises põgenes Ein Saksamaale, kus ta pärast sõja lõppu asus eestlasi organiseerima ja ta valiti korduvalt Saksamaal USA tsoonis ellukutsutud Eestlaste Keskesinduse esimeheks. Saksamaalt siirdus Ein USAsse, kus ta Los Angeleses elades oli tegev sealsetes Eesti organisatsioonides. 1951. aastal valiti ta Vaba Eesti Komitee esimeheks. Töötas California ülikooli vene keele lektorina. [1]
1922. aastast kuulus Ein Eesti Üliõpilaste Seltsi, olles üliõpilasena EÜSi esimeheks ja hiljem vilistlaskogu juhatuses.[1]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- Abielu enne ja nüüd. Vaba Maa, 20. veebruar 1934, nr. 42, lk. 7.
- Põhiseadus ja Presidendi Asetäitja. Teataja, 7. juuni 1953, nr. 4, lk. 3.
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- Ernst Ein Eesti biograafilises andmebaasis ISIK