Koosmeele auhind

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Koosmeele auhind (ka: koosmeele preemia) on auhind, millega Avatud Eesti Fond tunnustab neid, kes on oma tegevusega aidanud kaasa avatud ühiskonna kujunemisele nii Eestis kui ka mujal, samuti Eestis elavate inimeste üksteisemõistmisele ja ühise tuleviku-Eesti ehitamisele.[1]

Auhinda antakse välja alates 1997. aastast ja selle saajad kuulutatakse välja igal aastal aprillis Avatud Eesti Fondi aastapäeval.

Kuni 2016. aastani oli auhind rahaline, seejärel on kaasnenud tunnustusega Marje Üksise graafiline leht "Koosmeelesammas" ja võimaluse korral ka rahaline preemia.[1]

Laureaadid[muuda | muuda lähteteksti]

Aasta Laureaat Põhjus
1997 Eugenia Gurin-Loov aastatepikkuse tegevuse eest juudi kultuuri alalhoidmisel
Tõnu Karu puuetega inimeste heaks tehtud töö eest
ajakiri Raduga eesti kultuuri ja kirjanduse tutvustamise eest venekeelsele lugejale
1998 Lagle Parek heategevusliku mõtteviisi arendamise ja tänavalaste olukorra parandamiseks tehtud töö eest
Andrei Hvostov rahvusvähemuste temaatika meisterliku ja tasakaalustatud käsitlemise eest
Larissa Vassiltšenko töö eest Eesti venekeelse kooli õppekavade ja õppematerjalide väljatöötamisel
1999 Tamara Miljutina pikaajalise tegevuse eest kultuurikandjana ning elu püsiväärtuste hoidjana
Aili Kogerman tegevuse eest vabatahtliku töö edendajana eakate inimeste hulgas ja nende kaasamisel aktiivsesse ellu
ETV venekeelse saatesarja Põlvkond 2000 töögrupp vene kogukonna kaasamise eest diskussiooni ühiskonna probleemide üle
2000 Rein Taagepera olulise panuse eest Balti koostöö edendamisel ning kodu-Eesti ja paguluse jõudude ühendamisel laulva revolutsiooni ajal
Marju Lauristin tegevuse eest koostöövaimu juurutamisel Eesti poliitikaellu ning olulise panuse eest integratsiooniküsimuste uurimisel ja Eesti integratsioonipoliitika väljatöötamisel
Aleksandr Zukerman ja Mihhail Vladislavlev rahvussuhete mitmekülgse ja analüüsiva käsitluse eest teleajakirjanduses
2001 Mihkel Mutt ühiskonna protsesse ja Eesti tulevikku käsitlevate teemade meisterliku ja intrigeeriva käsitluse eest ajakirjanduses
Nelli Kalikova sihikindla tegevuse eest AIDSi problemaatika teadvustamisel
Natalia Jalviste inimest väärtustavate ning väljapeetud saadete tegemise eest venekeelses televisioonis
2002 David Vseviov ühiskonna ja üksteisemõistmise suurendamise eest ajaloo kaudu
Aleksei Turovski inimese ja looduse koosmeele süvendamise eest
Maimu Berg sotsiaalse õigluse ja ühiskonna sidususe edendamise eest
2003 Kaiu Suija pühendumuse ja hoolivuse eest vähihaigete abistamisel
Katri Raik eesti ja vene vaimu lähendamise eest Narva linnas
telesaate "Unetus" kollektiiv eesti ja vene kogukonna kaasamise eest ühiskondlike probleemide arutellu
2004 Ülle-Marike Papp soolise võrdõiguslikkuse edendamise ning selleteemalise ühiskondlikule dialoogile kaasa aitamise eest
Evi Arujärv ühiskonnatundlike kirjutiste eest kultuurilehes Sirp
Ülo Mattheus ajakirjanikutöö eest raadios Vaba Euroopa
2005 Vira Konõk Ukrainas toimunud demokraatlike protsesside teadvustamise ja neile Eestis toetuspinna loomise eest
2006 Margit Sutrop panuse eest moraali- ja eetikateemalistesse aruteludesse
2007 Allar Jõks julgustamise eest panna meid küsima ja kahtlema ning uue sisu andmise eest õiguskantsleri institutsioonile
Ülle Aaskivi (postuumselt) kodanikujulguse eest esinedes sõnavõtuga Riigikogu ees
2008 Ahto Lobjakas kultuuridevahelise dialoogi väärtustamise eest Eestis ning Eesti lõimimise eest teiste riikidega Euroopas ja kogu maailmas
Ivan Makarov kultuuridevahelise dialoogi väärtustamise eest Eestis ning Eesti lõimimise eest teiste riikidega Euroopas ja kogu maailmas
2009 Kolga Keskkool julge ja ennastsalgava toetuse eest Vene-Gruusia konfliktis kannatada saanud sõpruskoolile Gori linnas Gruusias
2010 Ivar Tallo sõnavabaduse, avatud valitsemise ja e-demokraatia edandamise eest Eestis ja enam kui 40 riigis üle maailma
2011 Imbi Paju Auhind tõstis esile üksikisikuid või ühendusi, kes on oma tegude või sõnavõttudega aidanud kaasa erinevate ühiskonnagruppide teineteisemõistmisele ning juhtinud avalikkuse tähelepanu Eesti riigi arengu kitsaskohtadele.
Kadri Ibrus Auhind tõstis esile üksikisikuid või ühendusi, kes on oma tegude või sõnavõttudega aidanud kaasa erinevate ühiskonnagruppide teineteisemõistmisele ning juhtinud avalikkuse tähelepanu Eesti riigi arengu kitsaskohtadele.
2012 Tiina Kangro Preemia määramisel otsis Avatud Eesti Fondi nõukogu inimesi või organisatsioone, kes on järjepidevalt silma paistnud ühiskonnale oluliste teemade tõstatamisel ning näidanud üles julgust ja argumenteeritust oma seisukohtade väljendamisel.
2013 algatus „Tagasi kooli“ eri elualade, kogemuste ja põlvkondade kokkutoomise, õppetöö piiride avardamise ning ühiskonna ja kooli lähendamise eest
2014 Kersti Kaljulaid kelle alati asjatundlikud Euroopa-alased analüüsid ja seisukohavõtud on aidanud Eesti inimestele Euroopa Liidu toimimist selgitada ja lahti mõtestada
2015 kultuurikiri Müürileht sotsiaalselt tundlike ja ühiskondlikult oluliste teemade kaasaegse, erinevaid vanuse- ning rahvusgruppe kõnetava käsitluse eest
2016 ajaleht Postimees anonüümse kommentaariumi sulgemise eest, aidates sellega kaasa kvaliteetsema ja sisukama avaliku arvamuskeskkonna kujunemisele
2017 Eesti Rahva Muuseumi püsinäituse "Uurali kaja" kuraatorite töörühm professor Art Leete juhtimisel Selle aasta märksõnadeks olid väikerahvad ning keeleline ja kultuuriline mitmekesisus.
2018 Annika Laats vankumatu soovi eest otsida positiivset ühisosa ka siis, kui väärtuskonfliktid tunduvad ületamatutena
2019 Eesti Memento Liit Auhinna märksõnaks on ühismälu ning fond teeb Mementole sügava kummarduse nõukogude okupatsiooni tõttu kannatanute mälestuse jäädvustamise eest.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]