Mittersill

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Mittersill
Mittersill, overview.jpg
Vapp

Pindala: 132,04 km²
Elanikke: 5380 (1.01.2018)[1] Muuda Vikiandmetes

Koordinaadid: 47° 16′ N, 12° 28′ E
Mittersill (Austria)
Mittersill

Mittersill on linn Austrias Salzburgi liidumaal Zell am See ringkonnas. See asub Alpides Salzachi jõe ääres.

Mittersill asub umbes 25 km Zell am Seest läänes, 30 km Kitzbühelist lõunas ja 27 km Salzachi oru algusest (Krimmlis) idas.

Mittersill hargneb üle Salzachi jõe ja üle ühe selle lisajõe, Felberi. Linna piiravad lõunast Kõrg-Tauerni mäestik ja põhjast Kitzbüheli Alpid.

Sellel on liiklusühendused idast läände ja põhjast lõunasse. Felbertauerni maanteetunnel kulgeb lõunas kõrgusel u. 1630 m läbi Kõrg-Tauerni, pakkudes ühendust Lienziga Ida-Tiroolis. Põhja jääb kõrgusel 1274 m Thurni kuru, pakkudes ühendust Kitzbüheli ja Tirooliga.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

On tõendeid asustuse kohta Mittersilli piirkonnas pronksiajal u. 2200 eKr. Mittersill ise asutati esmakordselt 11. sajandil Baieri osana. Selle loss ehitati järgmise sajandi keskpaigas.

Mittersill langes 13. sajandil Salzburgi peapiiskopkonna kontrolli alla ja lossist sai peapiiskoppide asukoht Ülem-Pinzgaus. 1357. aastaks sai Mittersill Salzburgi peapiiskopilt Ortolfilt turulinna harta, mis suurendas linna tuntust. 14. sajandiks toimis see olulise kaubateede ristumisena, kus sool, jää ja vask viidi üle Felbertauerni kuru (2481m) lõuna poole Lõuna-Tirooli ja Friulisse Kirde-Itaalias. Sellised kaubad nagu vein, puuviljad, samet ja siid, jõudsid üle kuru põhja poole tänapäeva Austriasse ja Saksamaale viimiseks.

1525. aasta Saksa talurahvasõja (Bauernkriege) ajal põletati Mittersilli loss maha, kuid ehitati uuesti üles, andes sellele välimuse, mida tänapäeval näha saab. 1635. ja 1746. aastal põles linn ise ja enamus keskaegsest turust hävinwes seetõttu.

Mittersill sai ühenduse Zell am Seega 1898. aastal ja Krimmliga piki Salzachi orgu, kui avati Pinzgau Lokalbahni rongiteenus, mis toimib tänapäevalgi.

Mittersillis asutati 1939. aastal köisraudtee sõjakool. Teise maailmasõja ajal asus siin Mauthauseni koonduslaagri alamlaager. Kaubaveo köisraudtee ehitustööd üle mäestiku algasid 1943. aastal. Osa sellest köisraudteest koosnes kahest toest, mõlemad 280 m kõrgused; üks oli ehitatud terasest, teine puidust (kõigi aegade kõrgeim sellest materjalist). Sõja tõttu ei õnnestunud seda köisraudteed valmis ehitada ja mõlemad sambad lammutati 1950. aastatel.

8. augustil 2008 sai Mittersill linnaõiguse.

Tööstus[muuda | muuda lähteteksti]

Mittersillis asub kaks suurt tööstusettevõtet, Blizzard Sporti vabrik ja Fahnen Gärtneri lipuvabrik, mis kohalikele tööd annavad. Seal on ka üsna suur turismiäri, mis meelitab talviti peamiselt suusatajaid ja lumelaudureid ning suviti matkajaid. Põllumajandus on endiselt märkimisväärne, rõhuasetusega peamiselt karjakasvatusele ja piimatööstusele. Suur volframikaevandus asub Mittersillist lõunas. Maak koosneb peamiselt šeliidist.

Turism[muuda | muuda lähteteksti]

Talviti on Mittersill populaarne sihtkoht sellisele spordile nagu suusatamine, lumelauasõit ja kelgutamine. Mittersillil on vastvalminud Panoramabahn köisraudtee kaudu ühendus Kitzbüheli suusapiirkonnaga. See annab juurdepääsu Resterhöhe suusapiirkonnale, mis on 3S-Bahn kaudu omakorda ühenduses Kirchi ja Hahnenkammi suusapiirkondadega Kitzbühelis; maailmas seda tüüpi suurima ulatusega struktuur. Mittersilli lähedal on ka teised tuntud suusakuurordid nagu Zell am See, Kaprun ja Zillertal Arena.

Mittersilli lähedal on ka Bramberg am Wildkogeli vald, mis uhkeldab hinnanguliselt pikima täielikult valgustatud kelgumäega maailmas.

Suviti on Mittersillis 18 auguga golfirada ja see on väravaks Kõrg-Tauerni rahvusparki koos hiljuti ehitatud külastuskeskusega. Populaarsed suvetegevused on matkamine, jalgrattakross ja langevarjusport.

Mittersilli panoraam

Vaatamisväärsused[muuda | muuda lähteteksti]

St. Leonhardi kirik Mittersillis

Mittersilli loss seisab umbes 140 m linna kohal. Lossi lugu algas 12. sajandil, kui Lechsgemündi (hiljem: Mittersilli) krahvid otsustasid rajada oma perekonna residentsi. Praegune hoone pärineb 1525. aasta Saksa talupoegade sõja ajast, kui algne ehitis maha põletati. Seejärel kasutati hoonet piirkondliku kohtu ja nõiajahi keskusena Pinzgau piirkonnas. 1888. aastast on loss olnud erakätes, võõrustades selliseid märkimisväärseid külalisi nagu Madalmaade kuninganna Juliana ja prints Bernhard, Iraani šahh, Clark Gable, Henry Ford, Bob Hope ja Aristotélis Onásis.

900-aastases Felberi tornis on kohalikku piirkonda ja selle pärandit tutvustav muuseum, mis hõlmab selliseid teemasid nagu kohalik ajalugu, geoloogia ja alpinism.

St. Leonhardi kihelkonnakirik pärineb algselt 13. sajandist, kuid hiljem seda täiendati, näiteks 1420. aasta St. Leonhardi kivikuju, barokkfassaad ja sibulkuppel ning 18. sajandi rokokoostiilis kõrgaltar.

Väiksem Püha Anna kirik pärineb 18. sajandist ja on kujundatud Tirooli rokokoostiilis. Ehkki algselt katoliiklik kirik, kasutatakse seda tänapäeval protestantlikeks jumalateenistusteks Mittersillis.

Püha Nikolause kirik, mis asub Felberi torni kõrval, ehitati 15. sajandil hilisgooti stiilis. Sisekujundus on 17. sajandi barokk, välja arvatud külgaltar, mis on rokokoo.

Kõrg-Tauerni rahvuspargi keskus avati Mittersillis 2007. aastal. See toimib Kõrg-Tauerni rahvuspargi muuseumi ja keskusena, kus on teavet Alpide piirkonnast leitud geoloogiast, maastikust, taimestikust ja loomastikust.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]