Kasutaja:Aleksander Kaasik
Ilme
See vikipedist on meie seast lahkunud. Seda kasutajalehekülge säilitatakse tema mälestuseks. |
Tervitus
[muuda | muuda lähteteksti]Paiknen Vikipeedias detsembrikuu algusest 2013. Olen publitsist ja fotokunstnik . Loomult vaba mees. Ei peida nime ega varju võõra selja taha.Autoroolis sõidan üksi ning saalin Musta ja Valge mere vahel. Huvi korral võime seda teha koos, kuid eraldi autodega, sest aja kokkuhoiu mõttes tuleb reisil autos ööbida, kuhu mahu vaid üks inimene.Ka üldisemas plaanis on aega väheks jäänud - autot ju lõpmatuseni ei juhi.Sündisin 09.12.1941.Seni kuni "püssirohi on kuiv" ja Venemaal odav bensiin - jätkub automatk.Reisisin suvel 2014 Krimmi - üle Kertši väina
Parimat soovides, Aleksander Kaasik
Publikatsioonid
[muuda | muuda lähteteksti]- Poliitiline reisikiri
- Kaasik,A.Põllumeeste töövõistluse tõhustamisest.-”Sotsialistlik võistlus töökollektiivis”. Tallinn 1982, lk 39-60.
- Eesti talupidajate poolekuuleht Aleksander Kaasik, 1990-1991.
- Lihula kuuleht .Toimetaja Aleksander Kaasik, 1990-1991.
- "Vabaduse mõtteis endisel Nõukogudemaal". ISBN 978-9949-91-997-0 (e-raamat 2012)
- "Vabaduse mõtteis Karjalas". ISBN 978-9949-30-997-9(e-raamat 2013)
Kirjutised meedias
[muuda | muuda lähteteksti]- Aleksander Kaasik.Uuest töökorraldusest on kasu. „Punalipp”, 24.märts 1973
- Aleksander Kaasik.Õppida sotsialistliku võistluse juhtimist!”Õhtuleht”, 9.juuni 1980
- A.Kaasik.Sotsialistlik võistlus – tõhus abinõu efektiivsuse tõstmiseks. „Eesti kommunist”,1980,nr.11. lk 33-38.
- Aleksander Kaasik.Autahvlifoto.”Noorte Hääl”25.juuli 1981
- Aleksander Kaasik.Kas töövõistlus on võistluslik?”Nõukogude Hiiumaa”,30.märts 1982
- Aleksander Kaasik.Sotsialistliku võistluse mõjukus ja maine.”Rahva Hääl”,30.aprill 1982
- Aleksander Kaasik.Krimmi vesi, õhk ja päike. „Noorte Hääl”, 9.oktoober 1982
- Aleksander Kaasik.Kellele jätta argipäev? „Noorte Hääl”, 20.oktoober 1982
- Aleksander Kaasik.Mulla lõhn.” Noorte Hääl”, 19-21 .jaanuar 1983
- Aleksander Kaasik.Sotsialistlik võistlus:miks ja kuidas? „Noorte Hääl”,7.märts 1984
- A. Kaasik.Kas võistleme? „Ühistöö”,11.september 1984
- A.Kaasik. Kuidas juhime? „Ühistöö”,20. detsember 1984
- Aleksander Kaasik.Et ületada madalseisu. „Noorte Hääl”, 20.detsember 1985
- Aleksander Kaasik.Inimene ja AVENA FATUA. „Töörahva Lipp”,18.august 1987
- Aleksander Kaasik.Kui vangimajast tullakse tagasi... „Töörahva Lipp”,14.juuli 1987
- Aleksander Kaasik.Kas sotsialistlik või mitte?”Töörahva Lipp”,10.detsember 1987
- Aleksander Kaasik.Kas leib ja (või) viin?”Töörahva Lipp”,23. aprill 1988
- Aleksander Kaasik.Kas uutmine on tulemusrikas?”Töörahva Lipp”,19. mai 1988
- Aleksander Kaasik.Kas avalikustamine toob iseseisvuse?”Läänlane”,14. juuli 1988
- Aleksander Kaasik.Kas aeg on küps?”Läänlane”,30. august 1988
- Aleksander Kaasik.Kas NLKP rahvuspoliitika aluste kavand on vastuvõetav.”Lääne Elu”,12. september 1989
- Aleksander Kaasik.Kuidas otsustad, kommunist?”Läänlane”,11. november 1989
- Aleksander Kaasik.Kas oma leivatehas on ainus lahendus."Ühistöö",6.detsember 1989
- Aleksander Kaasik.Kas uus erakondlikkus?”Lääne Elu”,9. juuni 1990
- Aleksander Kaasik.Peremehel pole sulast, kas varsti pole ka peremeest? „Harju Elu”,10.jaanuar 1992
- Aleksander Kaasik.Kas ühistegevus on demokraatlik?"Lääne Elu”,17.oktoober 1992
- Aleksander Kaasik.Kuidas saaks piimaraha kiiremini kätte?"Lääne Elu”,23.veebruar,1993
- Aleksander Kaasik.Mis on juhtunud...”Lääne Elu”,23.jaanuar 1996
- Aleksander Kaasik.Kas teisiti võib mõelda?"Lääne Elu”,25.jaanuar 1996
- Aleksander Kaasik.Vaimsuse pankrot?"Lääne Elu”,12. märts 1996
- Aleksander Kaasik.Kas eestluses on mõistusevastasust?"Lääne Elu”,20. aprill 1996
- Aleksander Kaasik.Kas nõuanne on tulus?„Nädaline”,2. mai 1996
- Aleksander Kaasik.Kas muutume jaanalinnuks?”Nädaline”,23 .mai 1996
- Aleksander Kaasik.Kas maal võiks tööd leida?"Lääne Elu”,11.märts 1997
- Aleksander Kaasik.Mugavus on vaesuse isa, monopol tema ema!Lääne Elu”,13.oktoober 1998
- Aleksander Kaasik.Hämane motiiv. "Lääne Elu”,12.august 1998
- Aleksander Kaasik.Kas midagi ka muutub?”Lääne Elu”,14.jaanuar 1999
- Aleksander Kaasik.Kas on vaja ausaks jääda?”Lääne Elu”,15. detsember 1999
- Aleksander Kaasik.Eilse nõrkusega ei tasu kiidelda."Lääne Elu”,19.märts 2002
- Aleksander Kaasik.Lõpuks ometi!"Lääne Elu”,20.märts 2004
- Aleksander Kaasik.Metsavendi meenutades.Kesknädal,27.jaanuar 2010
- Aleksander Kaasik. Venemaa viisavabadust oodates.”Lääne Elu”,18.veebruar 2014
- Aleksander Kaasik.Omariikluse võimalikkusest Krimmis."Kesknädal",12.märts 2014
- Aleksander Kaasik. Ukraina suhtes kehtib ühesuunalisus ja suukorvistatus,Kesknädal,2.aprill 2014
- Aleksander Kaasik.Kas rändav raviarst on halvem kui paikne? "Lääne Elu”,26.juuni 2014
- Aleksander Kaasik.Euroopa valik: üldine häving või Ida-Ukraina autonoomia? Kesknädal,10 september 2014
- Aleksander Kaasik.Reis Luganski Rahvavabariiki,"Lääne Elu”,12.september 2015
- Aleksander Kaasik Ukraina ringreis – kas Bandera vaim või üksnes iroonia? Kesknädal,7.oktoober 2015
- Aleksander Kaasik. Kas pildilust või fotokunst? "Lääne Elu",22.oktoober 2015
Fotokunsti ilmutamine
[muuda | muuda lähteteksti]Eestimaaa maastik
[muuda | muuda lähteteksti]-
Väikene Saarjärv Antsla vallas
-
Vaade idasse Emumäe tornist
-
Pihlakas on kasvukoha suhtes leplik
-
Narva Hermanni linnus veepeegelduses
-
Narva jõgi kahe kindluse vahel
-
Kahe kindluse lummus sügiseses Narvas
-
Mälestusmärk " Rootsi lõvi" Narvas
-
Kivine Käsmu rand
-
Vahutav Jägala kosk
-
Jägala juga
-
Pühajärve kaskedega kaldapealne
-
Purgatsi järv partidega
-
Rammututid odra põllul
-
Savikas künni viil
-
Helehall hobune Tsilgutaja järve kaldal
-
Dekoratiivsed postamentid. Skulptor Roman Haavamägi
-
Kasari jõgi silla all
-
Urvaste ürgorg kirikuga
-
Haapsalu Väike viik
-
Kiltsi küla endine lennuväli
-
Rukki pähikud tolmukatega
-
Hommikune Narva jõgi
-
Valgepõsk-lagle sinise taeva taustal
-
Karksi paisjärv
-
Rapla peatänav
-
Hanede ränd Haeska rannaniidul
-
Matsalu rannaniit
-
Heinarullid talvel
-
Talu majandushoov
-
Juminda rand
-
Haeska kanal
-
Emajõgi lähtes
-
Valge-toonekurg kombaini heedriga
-
Viitna Pikkjärv
-
Kavadi järvesopid
-
Puise poolsaar
-
Üksikud kivid Puise poolsaare tipus
-
Luiged Matsalu lahel
-
Hanede ränd Sassi poolsaarel
-
Huviäratav Marimetsa raba
-
Tsilgutaja järv hobusega
-
Suur Saarjärv oksakesega vees
-
Sadamakai Hara lahes
-
Pärispea neeme kivine rand
-
Hommikune valgus Matsalu kaitsealal
-
Ähijärv Mäekonnu vaatetornist
-
Vasknarva paadisadam
-
Heinategu on lõppenud
-
Jõuga Pesujärve kaldapealne
-
Oras rohetab, kask kolletab
Venemaa ja Ukraina vaatamisväärsused
[muuda | muuda lähteteksti]-
Königsbergi katedraal.Renoveeriti sõjapurustustest 1994-2005 ja tegutseb kirikuna ja Kaliningradi linna ajaloomuuseumina
-
Sild Sovetskis üle Nemani jõe
-
Kaliningradi linna keskus Pregolja jõe kallastel
-
Kaliningradi linna ajalooline keskus
-
Sevastopoli linna sümbol.Amandus Adamsoni skulptuur (1905),mälestamas hukkunuid laevu Krimmi sõjas
-
Memoriaal „Golodomor-1933“ on esimene näljahäda mälestis, mis püstitati 12. augustil 1990
Karjala
[muuda | muuda lähteteksti]-
Issanda Muutmise kloostri Solovetsi kremli peegeldus Blagopoluchija lahes
-
Veega täitunud Ruskeala marmorikarjäär Karjalas
-
Solovetsi kreml Svjatoe järve kaldal. Veeloigus Uspenski kirikutornide peegeldus
-
Peeter Suure ausammas Petroskois. Skulptor Ivan Šreder, arhitekt Ippolit Monigetti
-
Ruskeala marmorikarjääri endise kaevanduse maapealne osa
-
Paadimatkad marmoriseinte vahel Ruskeala marmorikarjääris