Heinategu

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Heinategu ehk heinakoristus on heina niitmise, kuivatamise, riisumise, kuhjapaneku, kokkusurutult kiletamise, heinaveo ja muude heina kogumisega seotud tööde kogum.

Heinategu on Eesti maamajanduses olnud erakordselt tähtsal kohal, kuna Eesti kliima (sademehulk ületab aurumise) võimaldab varuda loomadele piisavas koguses koresööta. Vastavalt tarvidusele on ka niitude ehk heinamaade osakaal maakasutuses olnud Eestis suur.

Heinateo kultuur kujunes Eestis arvatavasti 4.–7. sajandi paiku.

Heina vajadus on seoses piimaturu vähenemisega Eestis 30 aasta jooksul vähenenud. Et rohu kasvutingimused on endiselt head, on jätkuvalt potentsiaali kultuuristada niitusid, rohkendada heinatööd.

Rebane heinarullidega niidul
Heinategu on lõppenud

Heinateol kasutatakse heinatööriistu.

Heinatöid alustatakse esimese niitega juunis. Täishoog on juulis. Nii on juulit kutsutud ka heinakuuks. Samuti tehakse heina teisest niitest, mis olenevalt sademetest võib kesta kuni öökülmadeni septembris.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]