Pregolja

Allikas: Vikipeedia
Pregolja
Kaliningradi kaldapealsed
Kaliningradi kaldapealsed
Kaliningradi kaldapealsed
Lähe Mamri järv
Suubub Wisła laht
Valgla maad Kaliningradi oblast
Valgla pindala 15 500 km²
Pikkus 123 km Muuda Vikiandmetes
Vooluhulk 90 m³/s
Kaart

Pregolja (antiikaegne nimi Chronos[1], vanapreisi Preigara ja Preigile, saksa keeles Pregel, leedu keeles Prieglius, poola keeles Pregoła, vene keeles Преголя, Pregolja) on Kaliningradi (Visla) lahes Läänemerre suubuv jõgi.

Pregolja on 123 km pikk, koos Angrapa lisajõega 292 km. Pregolja bassein katab 15 500 km². Jõe keskmine voolumaht on 90 m³/s. Pregolja peamised lisajõed on Lava, Angrapa ja Instrutš.

Jõgi on täies pikkuses laevatatav. Selle tähtsus veeteena langes siiski järsult pärast raudteeliini rajamist Königsbergi (nüüdse Kaliningradi) ja Insterburgi (nüüdse Tšernjahhovski) vahel 19. sajandil.

Etümoloogia[muuda | muuda lähteteksti]

Klaudios Ptolemaios nimetas Pregolja jõge Chronos. Gootide ajal kutsuti seda Skara, Saksa ordu aegadel kandis see ka Lipsa nime. Seda nime on tõlgendatud mitmeti: Peteraitise järgi tähendab see "kiire, julge", Vanagase andmeil "põrguauk" ning Gerullise väitel "ebakindel tee kuristikku". Nime Pregel (vanapreisi sõnast "preigillis" 'madalaim koht') on esmamainitud 1302. aastal.

Geograafia[muuda | muuda lähteteksti]

Pregolja on pikim jõgi, mis voolab tervenisti praeguse Vene Föderatsiooni Kaliningradi oblasti piirides. Jõgi saab alguse Instrutši ja Angrapa liitumiskohalt Tšernjahhovski linna lähistel. Jõe laius on Tšernjahhovskis 20 meetrit, Kaliningradis 80 meetrit. Sügavus on ülemjooksul ja kuni Angrapani 2–3 meetrit. Pärast Gvardeiskit, Ozerki asula lähedal jaguneb Pregolja kaheks paralleelseks haruks: Uus-Pregolja (põhjapoolne) ja Vana-Pregolja (lõunapoolne). Mitmel pool ühendavad Pregolja peaharusid väiksemad harud, moodustades suure hulga saari. Viimane saar enne jõesuuet on Kneiphof (Kanti saar) Kaliningradis, pärast seda Uus- ja Vana-Pregolja ühinevad.

Pregolja ääres asuvad neli linna: Tšernjahhovsk (endine Insterburg), Znamensk (endine Wehlau), Gvardeisk (endine Tapiau) ja Kaliningrad (endine Königsberg).

Kanal ühendab Pregolja jõge Nemunasega. Sisuliselt on Pregolja haru ka Deima jõgi, mis eraldub Pregoljast Gvardeiski juures ja suubub Kura lahte Polesski linna lähedal.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Kaliningradi linna keskus Pregolja jõe kallastel

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Ptolemaios "Location of European Sarmatia" Book III, Chapter 5