Sovetsk

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib linnast Kaliningradi oblastis; samanimeliste asulate kohta vaata lehekülge Sovetsk (täpsustus)

Sovetsk

vene Советск

Sovetski vapp
Sovetski vapp
Sovetski lipp
Sovetski lipp

Elanikke: 42 600 (2009)

Koordinaadid: 55° 5′ N, 21° 53′ Ekoordinaadid: 55° 5′ N, 21° 53′ E
Sovetsk
Sovetsk Kaliningradi oblasti kaardil
Tilsiti vanalinna skeem (W. Thalmann)
Tilsit Deutsche Straße ja Memeli vahel
Majad Sovetskis

Sovetsk (saksa keeles Tilsit, leedu keeles Tilžė, poola keeles Tylża) on linn Venemaal Kaliningradi oblastis, Sovetski linnaringkonna ainus asula. Asub Leedu-Venemaa piiri ääres Nemunase vasakul kaldal kohas, kus Tõlža (Tilse) jõgi suubub Nemunasse.

Pindala on 44,4 km². Elanike arv oli 14. oktoobri 2010 seisuga 41 705 (2010. aasta Venemaa rahvaloenduse andmed). 1. jaanuari 2016 hinnangu järgi on elanike arv 40 984.

Punaarmee hõivas Tilsiti 20. jaanuaril 1945. Pärast Königsbergi piirkonna loovutamist Nõukogude Liidule sai linn 1946. aastal praeguse nime.

Aastal 1807 sõlmiti Tilsitis Tilsiti rahu.

Nimi[muuda | muuda lähteteksti]

Linn on saanud nime Tilse (Tõlža, leedu keeles Tilžė) jõe järgi. Jõe nimi tuleb preisikeelsest sõnast tilse 'soine' (vrd leedu tilžti 'vee all olema').

Linna nimi on olnud ka Schalauenburg.

Loodus[muuda | muuda lähteteksti]

Linn asub Nemunase vasakul kaldal kohas, kus Tõlža (Tilse) jõgi suubub Nemunasse. Aastal 1562 tekkis jõe üleujutuse tõttu Schloßmühlenteich ('lossiveskitiik').

Haldus[muuda | muuda lähteteksti]

Aastatel 1895–1945 oli Tilsit linnkreis Gumbinneni ringkonnas. Tilsit oli ka Tilsiti kreisi (hiljem Tilsit-Ragniti kreisi) keskus.

Sovetsk oli oblastilise alluvusega linn ja Sovetski rajooni keskus.

Aastast 2003 moodustab linn munitsipaalmoodustise, 2004. aastast linnaringkonna. Ta on Sovetski linnaringkonna ainus asula.

Taristu[muuda | muuda lähteteksti]

Aastal 1658, võib-olla juba 1313, rajati esimene ujuksild üle Memeli. Esimene kivisild valmis 1767.

Maanteed Königsbergi ja Memelisse rajati 1832 ja 1853.

Tänu Heinrich Kleffeli jõupingutusele sai Tilsit 1865 ühenduse Preisi Idaraudteega. Tilsiti-Memeli raudteelõik läks käiku 1875.

Aastatel 1900–1944 toimis Tilsiti tramm, mida opereeris E-Werk und Straßenbahn Tilsit AG.

Majandus[muuda | muuda lähteteksti]

Keskajal toitis linna parvetamine. 19. sajandi algusest kuni 1914. aastani sai linn sõdadest puutumata jäädes areneda. Tilsitist sai puidutööstuse keskus. Maailmakuulsaks sai tilsiti juust.

Memeli piirkonna üleminek Leedule mõjus Tilsiti majandusele halvasti, sest linn kaotas tähtsa osa oma tagamaast.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Saksa ordu
Next.svg Pikemalt artiklis Tilsiti ordulinnus
Next.svg Pikemalt artiklis Tilsiti garnison

Lischke'st kujunes 15. sajandi lõpuks piirkonna kaubanduskeskus nimega Tilsit. Albrecht von Hohenzollern annetas sellele 1552 linna õiguse. Seitsmeaastases sõjas oli linn 1758–1762 Venemaa okupatsiooni all. Maailmaajaloolise tähtsuse omandas linn neljanda koalitsiooni sõjas, kui Prantsusmaa sõlmis 1807 Venemaa ja Preisiga Tilsiti rahu.

Esimene maailmasõda[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Esimene maailmasõda Ida-Preisimaal

Kui esimese maailmasõja alguses teatati Venemaa mägede pealetungist, põgenesid paljud tilsitlased Königsbergi ja Berliini. Ülembürgermeister Eldor Pohl kohustas linnanõunikke ja -volinikke linna jääma. 20. augustil viidi kõik järelejäänud riviteenistuseks kõlblikud mehed lotjadega Königsbergi, et Venemaa ei võtaks neid sõjavangideks. Preisi armee pioneerikomandol oli käsk Kuninganna Luise sild õhkida. Pohli telefonikõned I armeekorpuse kindralkomandoga hoidsid õhkimise ära. Kõik sõjaväelased lahkusid linnast. 25. augustil 1914 pidas kasakate patrull ülembürgermeistri ja tema esindajaga tänaval läbirääkimisi. 26. augustil marssisid sisse Venemaa jalaväe üksused ning mõned eskadronid kasakaid oma varustusüksustega ning majutusid tühja tragunikasarmusse. Sõdurid kuulusid Tauragė piiriväkke ja tundsid linna. Kehtestati alkoholikeeld ja komandanditund. Pohl ja linnanõunik Teschner pidid käima iga päev linna komandandi alampolkovnik Bogdanovi juures endast teatamas. Linna politsei tohtis tegevust jätkata. Linn oli täiesti isoleeritud ning Tannenbergi lahingust saadi teada alles pärast venelaste lahkumist. 30. augustil marssis Tilsitisse sisse Venemaa 43. jalaväediviis kindralleitnant von Holmseni juhtimisel. Linnalt nõuti 40 000 marga suurust kontributsiooni. Üksteist linnaesindajat pidi viidamaa pantvangidena Venemaale. Veinikaupmees Paul Lesch pani selleasemel ette jaotada linn 12 ringkonnaks, mille eest iga pantvang pidi pea ja varaga vastutama. Suurvürst Nikolai Nikolajevitš ja kindral Paul von Rennenkampff olid nõus. Linnas jäi rahulikuks. 12. septembril 1914 võtsid Königsbergist ja Memelist saabunud Preisi väed kõik 6000 venelast vangi. Suurtükiväekapten Fletcher takistas Kuninganna Luise silla õhkimist. Tema järgi nimetati Tilsiti Saksa kiriku esine väljak.

Sõdadevaheline aeg[muuda | muuda lähteteksti]

Aastal 1921 toimus rahvahääletus linna kuuluvuse üle. Linnas elanud tuhandest leedulasest toetas ainult 42 Leedu koosseisu minekut.

Teine maailmasõda[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Tilsiti vallutamine

Juba 22. ja 23. juunil 1941 ning juunis 1942 ründasid Tilsitit Nõukogude lennukid. Esimene ränk pommitamine toimus 21. aprillil 1943. Juulini 1944 oli veel suurpommitamisi. Augustis 1944 evakueeriti Tilsitist eelkõige naised ja lapsed. Oktoobriks 1944 oli rinne jõudnud Nemunase jõeni. Tilsit kuulutati rindelinnaks, järelejäänud tsiviilelanike põhiosa viidi linnast välja. Pärast ränka suurtükirünnakut, mis hävitas kuni 80 % linnast, hõivasid Tilsiti 20. jaanuaril 1945 Nõukogude väed.

Potsdami kokkuleppe põhjal läks Tilsit Nõukogude Liidu koosseisu. Sellest sai Vene NFSV Kaliningradi oblasti osa.

Nõukogude Liidu koosseisus[muuda | muuda lähteteksti]

Aastal 1946 anti linnale nimeks Sovetsk.

Koos ülejäänud Kaliningradi oblastiga sai sellest sõjalistel põhjustel kinnine territoorium.

Senised sakslastest linnaelanikud, kes polnud põgenenud, sunniti 1947. aastaks Saksamaale ümber asuma. Asemele asustati peamiselt venelasi praeguse Keskföderaalringkonna ja Volga föderaalringkonna aladelt ning valgevenelasi.

Venemaa Föderatsiooni koosseisus[muuda | muuda lähteteksti]

Aastal 1991 muutus Kaliningradi oblast Venemaa Föderatsiooni eksklaaviks Poola ja Leedu vahel ning Sovetsk piirilinnaks mööda Nemunase jõge kulgeval Venemaa ja Leedu piiril.

Kaliningradi oblast vabanes isoleerituseks ja Tilsit avati välismaalastele.

Kultuur[muuda | muuda lähteteksti]

Leedu kultuur[muuda | muuda lähteteksti]

19. ja 20. sajandil tegutsesid Tilsitis arvukad leedu seltsid. Tagamaa elanikest kõneles umbes pool leedu keelt.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]