Karl Henriksson Horn

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Karl Henriksson Horn
Karl Henriksson Horni ja tema abikaasa Agnese hauaplaat Tallinna toomkirikus.
Arent Passer

Karl Henriksson Horn (ka Carl Henriksson Horn, soomepäraselt Kaarle Henrikinpoika Horn; u 1550 – 16. mai 1601 Burtnieki linnuses) oli Rootsi feldmarssal (1580) ning Eestimaa asehaldur 15761578 ja 16001601 ning Kankaiste, Võnnu[1] ja Malla pärisomanik.

Sündinud Henrik Klasson Horni pojana, alustas ta varakult sõjamehekarjääri. Tallinna piiramise ajal 15701571 oli Karl Horn linnuse alampealik ja juhtis mitut kallaletungi venelastele. Aastal 1572 määrati ta koos Pontus De la Gardiega Tallinna kindluse ülemaks. 1576 sai ta Eestimaa kuberneriks ja 1577, kui venelased piirasid Tallinna, oli ta koos isaga linna kaitseväe ülem. 1580. aastal valiti ta Pontus De la Gardie sõjanõunikuks ja ülendati feldmarssaliks. 1581 võttis ta osa Rakvere piiramisest ning vallutas Koluvere, Vigala, Haapsalu ja Lihula linnuse koos kogu Läänemaaga. Samal aastal määrati ta Narva asevalitsejaks ning ta võttis osa ka Pontus De la Gardie sõjakäigust Ingerimaale.

Aastal 1583 osales ta Pljussa vaherahu sõlmimisel ja määrati pärast seda Turu asevalitsejaks. 1588 asus ta Narva ja Jaanilinna asevalitsejaks. Venelaste sõjakäigu ajal oli ta sunnitud loobuma Jamburgist, Koporjest ja Jaanilinnast. Kuningas Johan III lasi Horni ja tema kaks venda vangistada ja ta mõisteti surma. Alles hukkamiskohal muudeti surmanuhtlus prints Sigismundi ja hertsog Karli palvel vangistuseks. Vangist vabanes ta alles pärast kuninga surma. Ta osales Sigismundi ja Karli vahelises võitluses ning tuli tagasi Eestimaale, kus elas oma mõisates.

Aastal 1600 määrati ta uuesti Eestimaa asehalduriks ning kui hertsog Karl sama aasta sügisel alanud Poola-Rootsi sõja tõttu Liivimaale saabus, võttis Horn osa Pärnu vallutamisest. Aastal 1601 vallutas ta Piebalga linnuse, kuid langes samal aastal Burtnieki linnuses võitluses poolakate vastu.

Karl Horn on koos abikaasa Agnesega (sündinud von Delwig) maetud Tallinna toomkirikusse.[2] [3]

Perekond[muuda | muuda lähteteksti]

Karl Horn abiellus Agnes von Delwigiga (maetud 1611), kes oli Harjumaa meeskohtuniku, Tuhala ja Rõngu mõisniku Ewert von Delwigi ning Valgu mõisast pärit Magdalena Fahrensbachi tütar.[4] [5] Agnese isa hukkus 2. juunil 1560 Kose-Uuemõisa mõisa lähedal Saula sillal toimunud lahingus venelaste vastu. Karl Horni ja Agnes von Delwigi abielust sündisid:

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Eesti Ajalooarhiivi Kinnistute register: Võnnu mõis (Ridala khk)
  2. C. v. Horni ja ta abikaasa Agnes von Dellwigi hauamonument Tallinna Toomkirikus
  3. Väljavõte Eestimaa rüütelkonna genealoogilisest käsiraamatust, 1930, lk.12
  4. Anders Anton von Stiernman: Swea och Götha Höfdinga-Minne. 2, Stockholm 1835 lk.374-375
  5. Väljavõte Eestimaa rüütelkonna genealoogilisest käsiraamatust, 1930, lk.89-90
  6. Väljavõte Liivimaa rüütelkonna genealoogilisest käsiraamatust, 1929, lk.613
  7. Väljavõte Eestimaa rüütelkonna genealoogilisest käsiraamatust, 1930, lk.501
  8. Väljavõte Liivimaa rüütelkonna genealoogilisest käsiraamatust, 1929, lk.615
Eelnev:
Pontus De la Gardie
Eestimaa kuberner
15761578
Järgnev:
Göran Boije
Eelnev:
Göran Boije
Eestimaa kuberner
16001601
Järgnev:
Moritz Stensson Leijonhufvud