Võnnu mõis

See artikkel on Ridala kihelkonna rüütlimõisast; Võnnu kihelkonna kirikumõisa kohta vaata Võnnu kirikumõis; Liivimaa rüütlimõisa kohta vaata Võnnu mõis (Võnnu kihelkond).

Võnnu mõis (saksa keeles Wenden) oli rüütlimõis Ridala kihelkonnas Läänemaal.^[1] Nüüdisajal jääb mõis Lääne maakonda Haapsalu linna.^[1]

Mõisat on esmamainitud 1341. aastal.^[1] Mõis kuulus keskajal Tittferitele^[2], Põhjamaade seitsmeaastase sõjani Jakob Tittferile^[3].

1581. aastal kinkis Rootsi kuningas Johan III mõisa, Läänemaa Rootsile vallutanud Rootsi feldmarssal Karl Henriksson Hornile, kes oli ka Rootsi Haapsalu linnuselääni asehaldur. Karl Hornilt päris Võnnu mõisa (rootsi k. Wenden) poeg marssal Henrik Karlsson Horn (1578–1618) ja seejärel vabahärra Henrik Henriksson Horn (1618–1693). 1662. aastal ostis mõisa krahv Magnus Gabriel De la Gardie, kuigi enamuse raha jäi võlgu ja 1665. aastal krahv Magnus Gabriel De la Gardie pantis mõisa major Heinrich Knorringile ning 1678. aastal müüs ta mõisa Johan Löwensteinile. 1684. aastal mõis redutseeriti Rootsi riigile, kuid Hornid esitasid nõude ja said mõisa tagasi.

1726. aastal loovutas Henrik Henriksson Horni õe Helena tütar, krahvinna Henrietta Beata Gronhjelm vastavalt lepingule kõik oma 1698 omandatud õigused Võnnu mõisale õemehele Gustav Wilhelm von Fersenile (1673–1739), kelle pärija oli Liivimaa maanõunik Karl Gustav von Fersen (1717–1790). 1816. aastal ostis mõisa Charlotte Helene Elisabeth von Ungern-Sternberg (sünd Below), kes loovutab 1849. aastal Võnnu mõisa oma pojale Gustav von Ungern-Sternbergile (1821–1876) (kellele kinnistati veel Jõesse ja Keskvere mõis), kelle pärija otseste järglaste puudumisel oli 1878 tema vend krahv Ewald von Ungern-Sternberg (1824–1899). Ewald Ungern-Sternberg moodustas Võnnu, Jõesse ja Keskvere ja Ungru mõisast fideikomissi. Krahv Ewald von Ungern-Sternbergi pärija fideikomissi järgselt oli 1900. aastal tema poeg krahv Ewald von Ungern-Sternberg (1863–1909) (kellele kinnitati Võnnu, Jõesse, Keskvere ja Ungru mõis) ning tema pärija fideikomissi järgselt oli tema vend krahv Klaus von Ungern-Sternberg (1877–1934) (kellele kinnistati Võnnu, Ungru, Jõesse, Keskvere, Tagavere, Vidruka mõis)^[4].

Mõis riigistati 1919. aasta maareformiga.

Viited

1 2 3 Võnnu mõis Eesti mõisaportaalis (vaadatud 27.01.2016)
↑ Vahur Joala, Osilia Osiliensis Episcopatus II, 2025, lk 231
↑ Johan Axel Almquist, Den civila lokalförvaltningen i Sverige 1523–1630, Stockholm 1922, Andra delen - Häft 3. II. Wiek (jämte Dagö och Ösel).. s. 584
↑ Võnnu mõis (Ridala khk) Kinnistute register Eesti Rahvusarhiivis

Välislingid

Võnnu mõis Eesti mõisaportaalis
Võnnu mõis (Ridala khk) Kinnistute register Eesti Rahvusarhiivis

[Mõisaportaal-1] 1 2 3 Võnnu mõis Eesti mõisaportaalis (vaadatud 27.01.2016)

[2] Vahur Joala, Osilia Osiliensis Episcopatus II, 2025, lk 231

[3] Johan Axel Almquist, Den civila lokalförvaltningen i Sverige 1523–1630, Stockholm 1922, Andra delen - Häft 3. II. Wiek (jämte Dagö och Ösel).. s. 584

[4] Võnnu mõis (Ridala khk) Kinnistute register Eesti Rahvusarhiivis

[1]

[2]

[3]

[4]