Göran Boije
Göran Nilsson Boije (Göran Boye, Jöran Boye af Gennäs och Kulla[1], Georg Boije[2], Yrjö Boije u. 1540 – 7. detsember 1617) oli soome päritolu Rootsi väepealik.
Ta määrati 1574. aastal Tallinna linnuse[1] pealikuks[3] ning ülendati 1576. aastal Soomes paiknevate vägede feldmarssaliks. 1577. aasta 1. juulist[3] Eestimaa asehaldur ja 29. oktoobrist[3] Tallinna linnuse, Tallinna linna, Toompea ja Tallinna linnuselääni asehaldur[1]. Osales Liivi sõjas, kus 21. oktoobril 1578 võitis Poola vojevood Andrzej Sapiehaga Võnnu lahingus venelaste väge ja 1581 vallutas Paide linnuse.
Göran Boije oli Eestimaa asehalduri ametis, Rootsi kuninga (1568–1592) Johan III poolt 1577–1579, 1582–1583 ja Rootsi kuninga (1592–1599) Zygmunt III Waza poolt kindralasehaldurina[4] nimetatuna aastatel 1592–1600 Rootsi Eestimaa hertsogkonnas ning Poola-Rootsi kuninga Zygmunt III Waza ning Södermanlandi hertsogi Karli sõjas.
Ta oli ka Österlandi (Lõuna-Soome) laaman aastatel 1583–1599 ja laaman ka Rootsi riigihoidja ja kuninga (1604–1611) Karl IX poolt nimetatuna aastatel 1602–1617.
1595. aastal oli ta Eestimaa ja Tallinna asehaldurina ka üks, Moskva Suurvürstiriigi ja Rootsi kuningriigi vahelise Täyssinä rahu sõlmimise saadikutest. 1602. aastal ülendati ta riiginõunikuks.
Talle kuulusid Soome Gennäsi ja 1581. aastal doneeritud Kulla mõis Pyhtää vallas[5].
Perekond
[muuda | muuda lähteteksti]Göran Boije pärines 15. sajandil Rootsi asunud Böömimaa suguvõsast. Tema vanemad olid Soome Uusimaa Pohja vallast (rootsi Pojo) Gennäsi külast pärit Soome asehaldur Nils Boije ja Brita Kristersdotter Horn (surn.1580).[6] Tema ema oli Raseborgi ja Turu linnusefoogt Krister Klasson Horni (surn. 1520) ja Ingeborg Siggesdotter Sparre af Rossviki tütar ning Åminne ehk Joensuu mõisa vabahärra (1561) admiral Klas Kristersson Horni (1518–1566) õde.[7]
Göran Boije oli abielus Högsjögårdi mõisast pärit Anna Göransdotteriga. Hiljem abiellus ta Magdalena Skadhega.
Tal oli kaks poega:
- Karl Boije (surn.1614), Gennäsi härra, oli abielus Anna von Tiesenhauseniga;
- Claes Boije (surn.1618), Gennäsi ja Kulla härra, aadlilipkonna leitnant, Rootsi Ingeri Nöteborgi asehaldur (29. juuli 1613), oli abielus Anna Flemingiga, kes oli Louhisaari (rootsi Villnäs) härra, asehaldur Lars Hermansson Flemingi (surnud 1602) ja Anna Horn af Kanckase tütar, väejuht Henrik Klasson Horni tütretütar.
1629. aastal immatrikuleeriti tema pojad Carl ja Claes nr 16 all Rootsi rüütelkonda.[8], tituleerimata aadlisuguvõsana
Tema sugulastest Johan Gustav Boije (1665–1737) poeg, Rootsi kuningriigi Soome Uusimaa maakonna Gennäsi vabahärra ja Rootsi sõjaväelane (ooberstleitnant) Karl Gustaf Boije (1697–1769) oli Kehtna ja Henrik Georg Boije af Gennäs Järvamaal Varangu mõisnik.[9]
1747. aastal immatrikuleeriti üks tema suguvõsa Varangu haru ka Liivimaa rüütelkonda aadlimatriklisse nr 59 Boye nime all. [10]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ 1,0 1,1 1,2 Anders Anton von Stiernman, Swea och Götha Höfdinga-Minne, Volume 2, s. 446, 1745
- ↑ Eestimaa näljahäda komisjoni materjalid; EAA.1.2.943; 1698-1700 Saaga EAA.1.2.943:1553
- ↑ 3,0 3,1 3,2 Jully Ramsay, Frälsesläkter i Finland intill stora ofreden, s. 40, HELSINGFORS, FÖRLAGSAKTIEBOLAGET SÖDERSTRÖM & C:o, HELSINGFORS 1909
- ↑ Göran Boije, Generalståthållare i Estland 1592–1600 (Al.). Död 1617, www.adelsvapen.com
- ↑ Kulla herrgårdslandskap, www.kulturmiljo.fi
- ↑ Svenskt biografiskt handlexikon, 1906, lk.113
- ↑ Matrikel öfwer Swea rikes ridderskap och adel ..., 1754, lk.61–62
- ↑ Matrikel öfwer Swea rikes ridderskap och adel ...1, 1754, lk.212
- ↑ Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Teil 2, 3: Estland, Görlitz, 1930, lk.93
- ↑ Klingspor, Carl Arvid von: Baltisches Wappenbuch. Wappen sämmtlicher, den Ritterschaften von Livland, Estland, Kurland und Oesel zugehöriger Adelsgeschlechter. Stockholm 1882, info vapp