Haapsalu piiskopilinnus

Haapsalu piiskopilinnus on Haapsalu kesklinnas asuv linnus, mis oli kindlustusena kasutusel 13.–17. sajandini.

1260. aastate algul viidi Saare-Lääne piiskopkonna keskus ja piiskopi residents Pärnust Haapsalusse. Haapsalu piiskopilinnuses asuv Haapsalu toomkirik oli Saare-Lääne piiskopkonna peakirik ehk katedraal ja seal asus Saare-Lääne piiskopi ametitool ehk troon ja tegutses piiskopi vaimulik kolleegium – Saare-Lääne toomkapiitel. Piiskopi residents asetses Haapsalus kuni Kuressaare lossi asutamiseni, 14. sajandi esimese poole lõpul.

Linnuse ehitamine ja areng

Kastell-linnus rajati tõenäoliselt vahetult pärast Saare-Lääne piiskopkonna Haapsalu toomkiriku sisseõnnistamist 1279. aastal, toomkirik on aga ülejäänud linnusega algusest peale kokku ehitatud. Liivimaa kodusõjas Liivi ordu ja Saare-Lääne piiskopkonna vahel, orduvägi Conrad von der Jocke juhatusel tungis Läänemaale ning ordu vallutas Haapsalu. Haapsalu linnuse esimese etapi valmimisajaks loetakse umbkaudu aastat 1300. Algselt 8 meetri kõrgust ringmüüri kõrgendati hiljem, nii et see küündis koos rinnatisega 15 meetrini.

Haapsalu piiskopilinnus oli Viljandi ordulinnuse järel suuruselt teine keskaegne kindlus Eestis. Haapsalu linnuse kirikuhoone eeskujuks on ühelööviline Valjala kirik.^[1] Haapsalu piiskopilinnuse kastelli ehk väikese linnuse lisaks olid ka läänepoolset eeslinnus, koos lõuna- ja põhjapoolse (Osutitorn) väravaga ja idapoolne ebakorrapärase põhiplaaniga viiskülgne suur eeslinnus võimsa peavärava ringtorntorniga, mis ehitati valdavalt 15. sajandil. Linnuse ainulaadseks kaitseelemendiks on 16. sajandi II poolel sissepoole müüre rajatud mullast vallkindlustused.^[2]

14. sajandil linnuse ehitamine jätkus. Kastelli põhjakülgedele kerkis kaks nelinurkset torni.

15. sajandil kõrgendati linnusemüüre veelgi, nii et need saavutasid tornide müüriosaga peaaegu sama kõrguse. Püstitati ka esimene algrajatisest väljapoole jääv ehitis: lääneküljel asuv nelinurkne vahitorn, mille funktsiooniks oli arvatavasti kiriku peaportaali turvamine. Sisehoov sai sel ajal täies ulatuses ristkäigu. Linnuse idavärava ette rajati ka väike eeslinnus, sama sajandi lõpul tugevdati ka õhukesi ja kohati varisemisohtlikke müüre. Aastail 1507–1508 rajati suur idapoolne eeslinnus (laagerkastell).

Linnus Liivimaa sõjas

Pikemalt artiklites Liivi sõda ja hertsog Magnus

1559. aastal ostis piiskopkonna Taani kuningas Frederik II ning kinkis selle oma vennale hertsog Magnusele. Põhjamaade seitsmeaastases sõjas 1563. aastal kui puhkes sõda Taani ja Rootsi vahel. Rootslased vallutasid Läänemaa ja poole Saaremaast (endised Maasilinna foogtkonna alad), septembris kogu Hiiumaa. Augusti algul vallutas Rootsi Haapsalu ja septembris kogu Hiiumaa. Kahekümneviieaastases sõjas 1575. aasta Moskva tsaaririigi väed rüüsteretke ajal Saare- ja Läänemaale, vallutasid venelased Koluvere, Lihula ja Vigala lossid ja 22. veebruaril 1576. aastal alistus Taani teenistuses olnud Claus von Ungern ka Haapsalu linnuses ilma võitluseta venelastele.

Liivi sõjas sai linnus tugevasti kannatada, linn vallutati 1576. aastal ning oli Vene-Liivi sõja ajal aastatel 1576–1581 Moskva tsaaririigi valduses. 1581 vallutas Karl Henriksson Horn Koluvere, Vigala, Haapsalu ja Lihula linnuse koos kogu Läänemaaga. Llinnus moderniseeriti rootslaste poolt uute kindlustusreeglite kohaselt. Eeslinnuste jäänused kasutati ära unikaalse müürisisese vallkindlustuse loomiseks, nimelt rajati linnuse välismüüridest sissepoole uus vallikraav ning sellest omakorda sissepoole veel muldvall.

Pikemalt artiklis Haapsalu asehaldurite loend

Linnus De la Gardiede valduses

Rootsi kuningas Gustav II Adolf müüs 1625. aastal Haapsalu lääni koos Haapsalu linna ja kindlusega krahv Jakob De la Gardiele.^[3] Viimane ühendas selle oma teiste Läänemaal ja Harjumaal asuvate maavaldustega ning moodustas neist 1628. aastal Haapsalu härraskonna.^[4] De la Gardiede nimel haldas seda suurvaldust asehaldur, kes resideeris Haapsalus ja kellele oli allutatud ka linna raad.^[3]

Pikemalt artiklites Haapsalu linnuselään ja Jakob De la Gardie

Jakob De la Gardie ajal aastatel 1641–1647 ehitati linnus lossiks ja Jakob De la Gardie ajal taastati toomkirik Haapsalus, mis oli 1563. aastast seisnud varemeis. Haapsalu linnuse vanima osa kavatsesid De la Gardied ümber ehitada uhkeks renessansslossiks. Selleks tellis Jakob De la Gardie Augsburgi arhitektilt Matthias Hollilt ka projekti, kuid tööd katkestati 1688. aasta 23. märtsil kell 3 öösel puhkenud tulekahjus, kus said kannatada kõik lossi eluruumid, kiriku katus, orel, mille krahv Magnus Gabriel De la Gardie oli nelipühadeks 1658. aastal kinkinud. Tules hävis kõik, välja arvatud kirik. Nii seisis lossihoov koos varemetega poolteist sajandit ja hoovi kasutas linnarahvas karjamaana. Magnus Gabriel De la Gardie ajast on säilinud 1683. aastal kartograaf Samuel Waxelbergi joonistatud panoraamvaade linnale lõunast ja läänest ning Haapsalu linna plaan.^[5]

Linnuse kiriku taastamine

Droonivideo Haapsalu linnusest 2022. aasta juunis

Toomkirik koos torniga ehitati uuesti üles, pandi ka uus kirikukell, aga 18. märtsil 1726 viis kevadtorm kiriku katuse ja pühakoda jäeti maha kuni 15. oktoobrini 1889, mil Haapsalu Püha Johannese koguduse pastor Leopold Rödderi algatusel ja juhtimisel see taaspühitseti. Hiljem on küll kirikut rüüstatud, aga tules ja sõdades see pole enam kannatada saanud. Piiskopilinnusest on unikaalsena säilinud vaid vahitorn, ringmüür ja eeslinnustesse rajatud müürisisene vallkindlustuste vöönd.

1980. aastatel alustati varemete konserveerimist ja restaureeriti kirik. 2001. aastal avastati suure linnuse põhjapoolse müüri konserveerimistöödel vastu linnamüüri ehitatud ja erakordselt hästi säilinud keskaegse esindusliku hoone rusud. Seinamaalingute ja iseäranis kaunite ahju kahlitega hoone hävis arvatavalt 1563. aastal, mil Põhjamaade seitsmeaastase sõja käigus Haapsalu piiskopilinnust piirasid Rootsi väed.

Varem^[millal?] on Haapsalu linnusevaremetes korraldatud spordiüritusi, viimasel ajal^[millal?] aga kontserte.

Linnuse varemed

Pildid

1971
1971
1971

Vaata ka

Viited

↑ Haapsalu piiskopilossi saladused, Äripäev, 28. aprill 2006
↑ Haapsalu kujunemisloost, www.muinsuskaitseamet.ee
↑ ^3,0 ^3,1 Läänemaa I. Üldosa. Eesti VIII. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1938. Lk 283
↑ Gustaf Elgenstierna. Den introducerade Svenska adelns Ättartavlor med tillägg och rättelser. 2. kd. Stockholm: P. A. Norstedt & Söners Förlag, 1926. Lk 225
↑ HAAPSALU LINNAMÜÜRIST VIIMASTE UURIMISTÖÖDE TAUSTAL, Läänemaa Muuseumi toimetised = Proceedings of Läänemaa Museum, nr 21, Juuli 2018, lk 11

Välislingid

Haapsalu piiskopilinnuse koduleht
Haapsalu piiskopilinnus kultuurimälestiste riiklikus registris
Haapsalu linnus. 360° aeropanoraam / aerofoto

[1] Haapsalu piiskopilossi saladused, Äripäev, 28. aprill 2006

[2] Haapsalu kujunemisloost, www.muinsuskaitseamet.ee

[Läänemaa-3] 3,0 ^3,1 Läänemaa I. Üldosa. Eesti VIII. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1938. Lk 283

[4] Gustaf Elgenstierna. Den introducerade Svenska adelns Ättartavlor med tillägg och rättelser. 2. kd. Stockholm: P. A. Norstedt & Söners Förlag, 1926. Lk 225

[5] HAAPSALU LINNAMÜÜRIST VIIMASTE UURIMISTÖÖDE TAUSTAL, Läänemaa Muuseumi toimetised = Proceedings of Läänemaa Museum, nr 21, Juuli 2018, lk 11

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]