Haapsalu asehaldurite loend
Haapsalu asehaldurite loend on Rootsi kuninga nimel Rootsi-aegset Haapsalut valitsenud asehaldurite loend.
Põhjamaade seitsmeaastases sõjas, 1563. aasta 7. augustil[1] vallutasid rootslased Åke Bengtsson Färla (circa 1530 –1578) juhtimisel Haapsalu, Läänemaa ja poole Saaremaast, sõja ajal valdasid linna taanlased, venelased, kuni 1581[2] vallutas Karl Henriksson Horn Koluvere, Vigala, Haapsalu ja Lihula linnuse koos kogu Läänemaaga.
Rootsi võimu alla minekuga jäi Haapsalu Haapsalu linnuselääni keskuseks[3]. Haapsalu linnusesse majutati Rootsi garnison ja linnuselääni juhtis kuninga ja De la Gardiede Haapsalu linnuselääni[4]asehaldur. 1691. aastal redutseeriti Haapsalu linn ning linna tegevus allutati riigi kontrolli alla.
Pikemalt artiklis Haapsalu ajalugu#Rootsi valitsusaeg Haapsalu linnuselään, Läänemaa
Haapsalu asehaldurid
[muuda | muuda lähteteksti]- 1563–1564, Toennis Becker[4]
- 1565–1566, Jöns Jönsson
- 1565 Tönies Olufsson (ka Tomes Olszonn; Tjusterby ja Lapinjärvi mõisnik)[5], Haapsalu lossifoogt
- 1566–1567, Hans Zinnemann von Weymarn (surnud 1567)
- 1568–1571, Berend Huldt
- 1571–1572, Bruniell Smaland
- 1576, Claus von Ungern, Taani Saaremaa asehaldur
- 1576, vene võimu aeg
- 1581, Reinhold Kosküll[viide?]
- 1581–1584, Karl Henriksson Horn af Kanckas, kuninga asehaldur juhtis[6] Haapsalu linnuselääni
- Ewolt Friedrich[4]
- 1584 Arvid Henriksson Horn[viide?] (1560–1606[7])
- 1584–1586[viide?] Tönnis Maydell (surnud 1600)
- 1585[8]–1586[4] Mauritz Birgersson Grip (1547–1592), Haapsalu, Koluvere, Lihula ja Läänemaa[9] asehaldur[1] (Rootsi Gripi aadlisuguvõsast)
- 1586/87–1589[1]/90[4], Kaspar von Tiesenhausen[10]
- 1588–1589 Evert Freitag
- 1590 Evert Bretholt[11] (Breitholtz)
- 1590/1591[4]–1599/1600[4] Gerhard Dönhof[12]
- 1600, Nils Germundsson
- Christoffer Somme (Sum)
- 1601, Joachim von Grieben
- 1601[6] Wolter Kursell (surnud 1604[13]/8)[14] Haeskast - Rootsi-Poola (1600–1611) sõja ajal
- 1601 Christer Somme
- 1602 Fromhold von Tiesenhausen
- 1603–1605[4], Heinrich Kursell (surnud 1608)[15], Christian Schade ja Christoph Hartmann
- 1603 Christer Somme, Haapsalu linnuse asehaldur
- 1603–1605, Kersten/Christer Schade, Haapsalu asehaldur[16]
- 1605–1613[4], Johann von Derfelden vanem (1561–1633)
- 1611 Adam Schraffer (surnud 1630)[17]
- 1613–1619 Johann (Hans) Maydell (surnud 1623), Pärnu ja Haapsalu asehaldur[18]
- 1622–1630, Hans von Fersen (surn. 1641[19])
- Pärast Haapsalu krahvkonna rajamist 1628. aastal eraldati Haapsalu administratiivselt ülejäänud Läänemaast ja seda haldas De la Gardiede määratud asehaldur.
- 1631 Jürgen Berg[4]
- 1633–1635, Engelbrecht von Mengden
- 1636–1640, Matthias Platzbeck
- 1641–1654, Heinrich von Knorring
- 1654–1658, Arend von Burghausen
- 1659–1660, Heinrich Krywmann
- 1663–1678, Heinrich Hertzog (ülemfoogt)
- 1667–1669, Johann von Schlippenbach
- 1678–1691, Heinrich Kohl (ülemfoogt)[4]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- 1 2 3 Johan Axel Almquist, Den civila lokalförvaltningen i Sverige 1523–1630, Andra delen. Häft 2. II. Wiek jämte Dagö och Ösel, Stockholm 1922, s. 585
- ↑ Kalev Jaago, Rootsi aeg 1563 – 1710 7., Lääne Elu, nr. 5, 12 jaanuar 2008
- ↑ Kalev Jaago, Rootsi aeg 1563 – 1710 11., Lääne Elu, nr. 9, 22 jaanuar 2008
- 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 Kalev Jaago, Rootsi aeg 1563 – 1710 15. "Haapsalu linnuselääni asehaldurid", Lääne Elu, nr. 13, 31 jaanuar 2008
- ↑ Handlingar rörande Skandinaviens historia, 5-6, lk.27
- 1 2 Kalev Jaago, Rootsi aeg 1563 – 1710 11., Lääne Elu, nr. 9, 22 jaanuar 2008
- ↑ Arvid Henriksson Horn, www.adelsvapen.com
- ↑ Mauritz Birgersson Grip, friherre till Vinäs och Tärnö Född 1547. Död 1591. Utnämnd den 31 mars 1585 till ståthållare på Hapsal, www.adelsvapen.com
- ↑ Moritz (Grip), sok.riksarkivet.se
- ↑ Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Teil 2, 1.2: Estland, Görlitz, 1930
- ↑ Evert I Bretholt (ca 1545 Tallinn – 1622 Haapsalu), Ståthållare, Hapsals slott, breitholtz.org
- ↑ Rootsi kuninga Johan III ja Poola-Rootsi kuninga Zygmunt III Waza asehaldur
- ↑ Haeska mõis (Martna khk), Eesti Ajalooarhiiv, Kinnistute register
- ↑ Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Teil 2, 1.2: Estland, Görlitz, 1930 lk. 119
- ↑ Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Teil 2, 1.2: Estland, Görlitz, 1930 lk. 120
- ↑ Kersten Schade, Haapsalu asehaldur 1603-1605, Varbla mõisniku pitser, Pitserid, Rahvusarhiiv
- ↑ Jonas Hallenberg: Svea rikes historia under konung Gustaf Adolf den stores regering 1, 1790, lk. 129
- ↑ Astaf von Transéhe-Roseneck, Genealogisches Handbuch der livländischen Ritterschaft. 1, 1929, seite 613
- ↑ Kirna mõis (Türi khk), Kinnistute register Eesti Rahvusarhiivis
Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- Russwurm, C. Das Schloss zu Hapsal in der Vergangenheit und Gegenwart: Nachrichten aus Geschichte und Sage. Reval: Franz Kluge, 1877. Lk 59.
- Kalev Jaago, Rootsi aeg 1563 – 1710 15. "Haapsalu linnuselääni asehaldurid", Lääne Elu, nr. 13, 31 jaanuar 2008