Haapsalu asehaldurite loend
Haapsalu asehaldurite loend on Rootsi kuninga nimel Rootsiaegset Haapsalut valitsenud asehaldurite loend.
- Jöns Jönsson
- 1565 Tönies Olufsson (ka Tomes Olszonn; Tjusterby ja Lapinjärvi mõisnik)[1], Haapsalu lossifoogt
- 1581 Reinhold Kosküll
- 1584 Arvid Henriksson Horn
- 1584–1586 Tönnis Maydell (surnud 1600)
- 1585 Mauritz Birgersson Grip (1547–1592), Haapsalu[2], Koluvere, Lihula ja Läänemaa[3] asehaldur
- 1587 Kaspar von Tiesenhausen [4]
- 1590 Evert Bretholt[5] (Breitholtz)
- 1590–1599[6] Gerhard Dönhof
- 1601 Wolter Kursell (surnud 1608)[7]
- 1601 Christer Somme
- 1602 Fromhold von Tiesenhausen
- 1603 Heinrich Kursell (surnud 1608)[8], Christian Schade ja Christoph Hartmann
- 1603 Christer Somme, Haapsalu linnuse asehaldur
- 1603–1605 Kersten Schade, Haapsalu asehaldur[9]
- 1605–1612 Johann von Derfelden vanem
- 1611 Adam Schraffer (surnud 1630)[10]
- 1611 Johann von Derfelden vanem (1561–1633)
- 1613-1623 Hans Maydell (surnud 1623)
- 1614[11], Hans von Fersen (surn. 1641)
Pärast Haapsalu krahvkonna rajamist 1628. aastal eraldati Haapsalu administratiivselt ülejäänud Läänemaast ja seda haldas De la Gardie´de määratud asehaldur.
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Handlingar rörande Skandinaviens historia, 5-6, lk.27
- ↑ Mauritz Birgersson Grip, friherre till Vinäs och Tärnö Född 1547. Död 1591. Utnämnd den 31 mars 1585 till ståthållare på Hapsal, www.adelsvapen.com
- ↑ Moritz (Grip), sok.riksarkivet.se
- ↑ Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Teil 2, 1.2: Estland, Görlitz, 1930 [1]
- ↑ Evert I Bretholt (ca 1545 Tallinn – 1622 Haapsalu), Ståthållare, Hapsals slott, breitholtz.org
- ↑ Dönhoff (Doenhoff, Denhoff), Gerhard (Gerdt) Dönhoff, sok.riksarkivet.se
- ↑ Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Teil 2, 1.2: Estland, Görlitz, 1930 lk. 119
- ↑ Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Teil 2, 1.2: Estland, Görlitz, 1930 lk. 120
- ↑ Kersten Schade, Haapsalu asehaldur 1603-1605, Varbla mõisniku pitser, Pitserid, Rahvusarhiiv
- ↑ Jonas Hallenberg: Svea rikes historia under konung Gustaf Adolf den stores regering 1, 1790, lk. 129
- ↑ Kirna mõis (Türi khk), Kinnistute register Eesti Rahvusarhiivis
Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- Russwurm, C. Das Schloss zu Hapsal in der Vergangenheit und Gegenwart: Nachrichten aus Geschichte und Sage. Reval: Franz Kluge, 1877. Lk 59.