Henrik Karlsson Horn

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Henrik Karlsson Horn (157820. mai 1618 Stockholm) oli Rootsi riigitegelane ja diplomaat, ning Võnnu mõisaomanik Ridala kihelkonnas Läänemaal.[1].

Henrik Karlsson Horn sündis Rootsi riigitegelase ja väejuhi Karl Henriksson Horni ja Agnes von Delwigi pojana. Ta oli Gustaf Horni, Klas Horni ja Evert Horni vend. 1602. aastal sai temast hertsog Karli kammerjunkur. 1605 määrati ta kuninga poegade Gustav Adolfi ja Karl Filipi kasvatajaks. 1607. aastal oli ta Rootsi saadik Hollandisse ja 1610. aastal Taani. 1611. aastal valiti ta riiginõunikuks ja riigimarssaliks.

1613. aastal osales Horn Knäredi rahuläbirääkimistel ja 16161617 juhtis ta Stolbovo rahuläbirääkimisi.

1618. aastal sai ta Norrlandi lagmaniks (ülemkohtunikus), kuid suri juba sama aasta maikuus.

Perekond[muuda | muuda lähteteksti]

Henrik Klasson Horn abiellus 1602. aastal Nyköpingi lossis Anna Jönsdotter Snakenborgiga, kellega sai vähemalt kaks last:

Sugupuu[muuda | muuda lähteteksti]

Henrik Karlsson Horni esivanemad
Henrik Karlsson Horn
(1578–1618)
Karl Henriksson Horn
(u.1550–1601)
Henrik Klasson Horn
(1512–1595)
Klas Henriksson Horn
Kristina Kristersdotter
Elin Arvidsdotter Stålarm Arvid Eriksson Stålarm
Kristina Knutsdotter Kurck
Agnes von Delwig Ewert von Delwig Ewert von Delwig
Anna von Tödwen
Helena von Fahrensbach Winrich von Fahrensbach
Anna von Uexküll

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]


Eelnev:
Göran Claesson Stiernsköld
Rootsi riigimarssal
(1611–1618)
Järgnev:
Ametikoht oli vakantne