Henrik Karlsson Horn

Henrik Karlsson Horn (1578 – 20. mai 1618 Stockholm) oli Rootsi riigitegelane ja diplomaat ning Võnnu mõisaomanik Ridala kihelkonnas Läänemaal.

Henrik Karlsson Horn sündis Rootsi riigitegelase ja väejuhi Karl Henriksson Horni ja Agnes von Delwigi pojana. Ta oli Gustaf Horni, Klas Horni ja Evert Horni vend. 1602. aastal sai temast hertsog Karli kammerjunkur. 1605 määrati ta kuninga poegade Gustav Adolfi ja Karl Filipi kasvatajaks. 1607. aastal oli ta Rootsi saadik Hollandisse ja 1610. aastal Taani. 1611. aastal valiti ta riiginõunikuks ja riigimarssaliks.

1613. aastal osales Horn Knäredi rahuläbirääkimistel ja aastatel 1616–1617 juhtis ta Stolbovo rahuläbirääkimisi.

1618. aastal sai ta Norrlandi lagman'iks (ülemkohtunikuks), kuid suri juba sama aasta maikuus.

Isiklikku

Henrik Klasson Horn abiellus 1602. aastal Nyköpingi lossis Anna Jönsdotter Snakenborgiga, kes oli Stegeborgi asehalduri Jöns Ulfsson Snakenborgi (1535–1600) ja Kristina Joensdotter Gyllenhorni tütar. Anna vanaisad Ulf Henriksson (Snakenborg) ja Joen Olofsson olid Rootsi riiginõunikud ning tädi oli Elizabeth I õuedaam Helena Snakenborg, Northamptoni markiis (1548–1635). Henriku ja Anna abielust sündis vähemalt kaks last:

• Henrik (1618–1693), Rootsi feldmarssal ja Bremen-Verdeni kindralkuberner (1666–1693);
• Helena, oli abielus ooberstleitnant Joachim Friedrich von Zögega ja pärast viimase surma Magnus von Nierothiga.

Välislingid

• Väljavõte Svensk Biografiskt Handlexikonist (rootsi keeles)

Eelnev Göran Claesson Stiernsköld

Rootsi riigimarssal (1611–1618)

Järgnev Ametikoht oli vakantne