Eesti Arengufond

Allikas: Vikipeedia
Eesti Arengufond
Põhifaktid

Asutatud: 15.11.2006
Omanik: Eesti Vabariik / Riigikogu
Juriidiline vorm: avalik-õiguslik
Reg nr: 74002233
Aadress: Tornimäe 5, 10145 Tallinn
Töötajaid: 20+
Seotud organisatsioonid: SmartCap AS, FinanceEstonia MTÜ (32 liiget), Eesti Era- ja Riskikapitali Assotsiatsioon EstVCA (41 liiget)
Juhatuse esimees: Pirko Konsa (alates 25.07.2014)
Nõukogu esimees: Ville Jehe (alates 09.2014)
Varasemad juhid:
end. juhatuse esimees Tõnis Arro (02.04.2012–24.07.2014)
end. juhatuse esimees Ott Pärna (02.04.2007–1.04.2012)
end. nõukogu esimees Raivo Vare (12.05.2009–2014)

end. nõukogu esimees Indrek Neivelt (30.01.2007–03.03.2009)
Internet: http://www.arengufond.ee/

Eesti Arengufond (inglise Estonian Development Fund) on 2006. aastal oma seadusega asutatud Riigikogu mõttekeskus ja investeerimisfond.

Arengufondi seadusekohane eesmärk on stimuleerida ja toetada Eesti majanduses muutusi, mis aitavad majandust ajakohastada, tagada ekspordi kasvu ning luua uusi kõrget kvalifikatsiooni nõudvaid töökohti. Arengufond on loodud toetamaks innovatsiooniteadlikkuse tõusu, uuenduslike äriideede esilekerkimist ning ettevõtlikkuse kasvu ühiskonnas tervikuna. See peaks arenguseire abil leidma uue majanduskasvu allikaid, panustama pilootprojektidega seiretest välja kasvanud uudsete lahenduste teoks saamisesse ning investeerima riskikapitali uut moodi mõtlevatesse ja ambitsioonikalt tegutsevatesse Eesti teadmusmahukatesse tehnoloogiaettevõtetesse.

Esimese viie tegevusaasta jooksul on Arengufondi juures Eesti tulevikuteemadel väidetavalt kaasa mõelnud ja tegutsenud ligikaudu 2500 inimest.

Arengufondi käivitajaks ja esimeseks juhatuse esimeheks oli 2. aprillist 2007 kuni 1. aprillini 2012 Ott Pärna. 2012–2014 juhtis Arengufondi Tõnis Arro ja alates 2014 Pirko Konsa. Arengufondi nõukogu esimees oli 2009–2014 Raivo Vare. Alates 2014 on nõukogu esimees Ville Jehe.

Arengufondi ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Arengufondi saamislugu ulatub 1999.–2000. aastasse, mil president Lennart Meri vihjas riikliku arenguprogrammi loomise olulisusele oma illustreerivate üleskutsetega otsida Eesti Nokiat ja seada sihiks tootmise ümberkorraldamise kiirendamine ning tehnoloogiaettevõtete arendamine. Oma Eesti Vabariigi 82. aastapäeva kõne 24. veebruaril 2000 lõpetas Meri sõnadega: „Soome ehitas end kiiresti üles raha ja võimu liidu abil, ja seda liitu kutsuvad soomlased SITRAks. Koondame meiegi end täie jõuga nendele ülesannetele. Teeme ühe ilusa Eesti SITRA, siis jõuame ka selleni, mida kutsume õnneks.”

Arengufondi loomise ettevalmistustöid tehti paralleelselt Eesti Pangas ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis. Peaminister Andrus Ansipi ja majandusminister Edgar Savisaare valitsusesoleku ajal otsustati pikalt ettevalmistatud Eesti Arengufond asutada avalik-õigusliku asutusena ning oma seadusega. Eesti Arengufondi seadus võeti Riigikogus vastu 15. novembril 2006 erakondadeülese toetusega. Seaduse poolt hääletas 72 Riigikogu liiget, erapooletuid oli kaks ja vastuhääli ei olnud[1].

Olulisemad kuupäevad:

15.11.2006 Eesti Arengufondi seaduse vastuvõtmine Riigikogus
01.12.2006 Eesti Arengufondi seaduse jõustumine
06.12.2006 Eesti Arengufondi registreerimine
30.01.2007 Esimene nõukogu koosolek
12.03.2007 Ott Pärna valimine viieks aastaks Eesti Arengufondi juhatuse esimeheks
02.04.2007 Eesti Arengufond alustas tööd
26.03.2009 Eesti Era- ja Riskikapitali Assotsiatsiooni EstVCA asutamine
01.03.2011 AS SmartCap asutamine
15.03.2011 Tulevikutrendide blogi Fututuba.ee käivitamine
20.06.2011 MTÜ FinanceEstonia asutamine
14.03.2012 Tõnis Arro valimine Eesti Arengufondi juhatuse esimeheks

Arengufondi juhtimine[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti Arengufondi juhib üheksaliikmeline nõukogu ja ühe kuni kolmeliikmeline juhatus. Vastavalt seadusele nimetavad Vabariigi Valitsus ja avalik-õiguslike ülikoolide rektoreid ühendav organisatsioon kumbki kaks nõukogu liiget. Riigikogu nimetab Riigikogu majanduskomisjoni ettepanekul viis nõukogu liiget, kellest kaks on Riigikogu liikmed ning kolm ettevõtluse ja üldsuse esindajad.

Eesti Arengufondi nõukokku kuuluvad:

Varem on Eesti Arengufondi nõukogu koosseisu kuulunud näiteks Indrek Neivelt (2007–2009), Erik Terk (2007–2011), Peep Sürje (2006–2010), Jaak Aaviksoo (2006–2007), Tõnis Lukas (2007), Mart Opmann (2007), Aivar Sõerd (2007), Edgar Savisaar (2007), Mart Laar (2007–2011), Ivari Padar (2007–2009), Urmas Klaas (2010–2011), Juhan Parts, Jürgen Ligi, Alar Karis, Urmas Reinsalu, Kaja Kallas, Raivo Vare jt.

Eesti Arengufondil on vastava statuudi alusel tegutsev kolmeliikmeline hea tava nõukogu. Hea tava nõukogu on sõltumatu kogu, mille ülesandeks on anda vastavalt vajadusele hinnang Arengufondi ja tema tütarühingute tegevuse vastavusele Eesti Arengufondi seadusele, Eesti Arengufondi põhikirjale, Eesti Arengufondi investeerimisstrateegiale, AS SmartCap põhikirjale, investeerimisfondide seadusele, eraturu äripraktikale, äriseadustikule ja ühiskondlikele moraalinormidele. Hea tava nõukogu liikmed on Eesti Arengufondi nõukogu 18.05.2011 otsusega: Kristjan Kalda, Eesti Era- ja Riskikapitali Assotsiatsiooni juhatuse esimees, AS BaltCap asutaja; Jüri Raidla, advokaadibüroo Raidla Lejins & Norcous juhtivpartner; Aavo Kokk, Catella Corporate Finance partner.

Eesti Arengufondi ja SmartCap ASi investeerimistegevust nõustab seitsmeliikmeline sõltumatu ja rahvusvaheline investeeringute ekspertkomitee, kuhu seisuga 2.04.2012 kuuluvad: Ardo Reisnalu (ekspertkomitee juht; al 2008), Teet Jagomägi (al 2008), Bo Henriksson (al 2008), Miska Hakala (al 2008), Killu Tõugu Sanborn (al 2008), Heiki Raadik (al. 2010). Varem on ekspertkomiteesse kuulunud: Ville Jehe (2008–2009) ja Ilkka Kouvonen (2008–2009).

Riskikapitali tegevussuund[muuda | muuda lähteteksti]

Arengufond investeerib varases seemne- ja stardifaasis. Enamus maailmas edukaid riike ja ka Euroopa Liit on käivitanud täiendavaid avaliku sektori meetmeid kapitali täiendavaks pakkumiseks nende varases arenguetapis.[viide?]

Arengufondist on kujunenud aktiivseim Eesti turul varases investeerimisfaasis tegutsev riskikapitaliinvestor, mille portfelliettevõtted on maailmas tuntust kogunud ja olnud selliste idufirmade konkursside nagu SeedCamp (UK) ja TechStars (US) võitjate seas.[viide?]

Alates aprillist 2012 juhib Arengufondi riskikapitaliportfelli, moodustab uusi fonde ja teeb koos erasektori kaasinvestoritega investeeringuid fondi tütarettevõte SmartCap AS. SmartCapil allub Finantsinspektsiooni (FI) teostatavale riiklikule finantsjärelevalvele. Praegu on SmartCap ja selle meeskond ainus FI tegevusloa alusel tegutsev varase faasi riskikapitalifondide fondivalitseja Eestis. Lisaks investeerimistegevusele arendab Arengufond ambitsioonikat ettevõtluskultuuri Eestis laiemalt. Arengufond korraldab rahvusvahelist ettevõtlikkuse üritustesarja StartSmart, on asutajapartner ärikiirendis WiseGuys ning sisupartner Ajujahi ja Garage48 arendamisel. Arengufondi eestvedamisel tõmmati käima Eesti Era- ja Riskikapitali Assotsiatsiooni EstVCA. Arengufondil veab ka rahvusvahelise äri inkubaatorit SeedBooster, mille tuntumad kasvandikud on GrabCAD, Sportlizer ja SelfDiagnostics.

Arengufond on olnud üks olulisemaid tegijaid Eesti riskikapitalimaastiku käimatõmbamisel ja ambitsioonika ettevõtluse edendamisel.[viide?] 2008. aastal suvel esimest investeeringut tehes (Cleveron/SmartPost, mille Eesti pilootvõrk müüdi Itellale) olid sõnad "riskikapital" ja "idufirma" Eestis veel üsna tundmatud. Täna räägivad USA investorid SeedCampi blogis, et Euroopas kvaliteetse idufirma leidmiseks tuleb vaadata Londonisse või Eestisse.[viide?] Koos kaasinvestoritega on tänaseks kokku pandud Eesti suurim riskikapitaliportfell, mille edukamad firmad on tänaseks ka rahvusvaheliselt kapitali kaasanud, nt GrabCAD USA Atlas Ventures ja Matrix Partnersilt ning Fits.me UK Entrepreneurs Fundilt.

Arenguseire tegevussuund[muuda | muuda lähteteksti]

Erinevate analüütiliste meetodite kogumina on arenguseire töövahend nii era- kui avalikus sektoris. Arengufond on alates oma asutamisest olnud seirekultuuri arendamise ja erinevates valdkondades juurutamise pioneeriks Eestis. Sedalaadi praktika on märksa vanem riikides nagu Soome, Singapur, Iirimaa, Inglismaa ja Ameerika Ühendriigid. Kesk- ja Ida-Euroopa riikidest on Eesti pea ainus, kes sedalaadi tegevusega süsteemselt tegeleb ja on pälvinud selle eest rahvusvahelist äramärkimist.[viide?]

Arengufond on ekspordi perspektiivist läbi analüüsinud suure osa majandusvaldkondi ja nendega seotud ühiskondlikke alasid. Koostöös Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga käivitati arengufondi juures energia- ja rohemajanduse seireüksuse, millest võib perspektiivis välja kasvada vastav riiklik agentuur. Arengufondi seiremeeskond peab Eesti suurimat ja populaarset tulevikutrendide blogi Fututuba.ee.

Seired on oma olemuselt kollektiivse õppimise tööriistad, mille käigus viiakse läbi erinevaid osapoolte kaasamise üritusi, teostatakse uuringuid ja analüüse. Arengufondis toimuvad uusi ja huvitavaid majandusteemasid tõstatavad InnoLabid, rahvusvahelist riskikapitali- ja idufirmade ettevõtluspraktikat avavad VentureLabid, Kohvihommiku formaadis arutelud Arengufondi teematõstatuste ümber ning suured majandusarengu teravamaid sõlmkohti lahendavad konverentsid.

Arengufondi erinevad seired on olnud teetähisteks Eesti majanduspoliitilises mõtlemises ja nendest on välja kasvanud rida erinevaid uusi algatusi:

  • Eesti majanduse konkurentsivõime uuring tõi 2007. a lõpul välja meie majanduse struktuursed väljakutsed ja prognoosis päris täpselt kriisiga kaasnevat. Selle põhjal sai koostatud ka ettepanekute Valge Paber Riigikogule.
    • Töötleva tööstuse seire mõtted kaugetest turgudest, uutest ärialadest ja väärtusahela sisesest arendusvõimalustest leidis head vastukaja Eesti töösturitelt.
    • IT seire EST_IT@2018 tõi välja IT rakendamise võimalused väljaspool IT-sektorit, algatas debati IT-hariduse kaasajastamisest ja seiretöö Kõrgkool 2018 toel rahvusvahelise IT Akadeemia loomise, tuues Arengufondile ühtlasi ITL-i tunnustuse ja teema sissekirjutamise koalitsioonileppesse.
    • Finantsteenuste ekspordiseire käivitas koos Teenusemajanduse Kojaga era- ja avaliku sektori koostööplatvormi FinanceEstonia, kus lööb nüüd kaasa umbes 40 Eesti finantsasutust, audiitor- ja õigusbürood, riigi- ja haridusasutust.
    • Tervishoiuteenuste ekspordiseire viis valdkonna inimesed koostööle ja avas selle globaalse kasvuala arenguid: tulemuseks vastavateemalise riikliku kasvuprogrammi idee ja MedicineEstonia klastri loomine tervishoiuteenuste firmade poolt.
    • Kasvuvisioon 2018 seireprojekt haaras Eesti tulevikusihtide üle kaasa mõtlema ligi 1000 inimest ja noort üle Eesti. Tulemuseks on jagatud arusaam maailmas edukast ja koduselt armsast Eestist ning selleni jõudmise teedest ja Eesti tulevikustsenaariumidest.
    • Viimaste töödena on kaante vahele jõudnud Eesti-India majanduskoostöö seire, mis on eeltööks Vabariigi Valitsuse Aasia poliitikale; käivitatud on Eesti talendipoliitika aluseid väljatöötav Talendiseire, valminud on arutelupaber Eesti riigiettevõtete juhtimise uuele tasemele viimiseks, analüüs püramiidipõhja innovatsioonist ja uue tsükli eurorahade planeerimise taustaks Rahandusministeeriumile trendianalüüs „Väliskeskkond 2020 – Olulised trendid ja nende tähendus Eestile.”
    • Arengufondi värskeim seiretöö keskendub eksperimenteerivale majanduspoliitikale, kus tulevikuvõimaluste avastamisel ja väljaarendamisel on märksa suurem roll ettevõtjate ja riigi igapäevasel sisulisel koostööl, ühisel katsetamisel ning erinevate ressursside koondamisel (nii firmade kui ka riigi käes olevate) ühistele ja täpsemalt formuleeritud eesmärkidele.

Arengufondi aruandekohustus Riigikogu ees[muuda | muuda lähteteksti]

Juhatuse esimees esitab Riigikogu täiskogul sügisistungjärgu teisel töönädalal majandusaasta kohta ülevaate ning esitleb töötulemusi käsitlevat raportit "Edasi!". Raport mõtestab Eesti kontekstis lahti globaalseid tulevikutrende, maailmamajanduse arenguid ja toob eri majandusvaldkondades välja Eesti võimalused ning nende ärakasutamise teed. Seni on Riigikogule esitatud neli raportit „Edasi!”, millest:

Edasi! 2007/2008 – käsitles globaalseid majandustrende, majanduse ajakohastamise võimalusi, Eesti majanduse struktuurimuutuse vajalikkust ja selle vaevalist kulgemist, arenguseire olemust ja riskikapitali rolli majanduse ajakohastamisel (Arengufondi seadusekohased põhisuunad).

Edasi! 2008/2009 – avas maailmamajanduse kriisist väljumise stsenaariumeid ja selles kontekstis Eesti võimalikke teid kriisist välja ning tegi teemakohaseid poliitikasoovitusi, vt Valge Paber Riigikogule. Raport käsitles kahte majandusvaldkonda süvitsi. Esiteks IT senisest mõjusama kasutamise võimalused majandusarengus, tuues ühtlasi välja IT-alase hariduse kui suurima kitsaskoha selles. Samuti avalikustas raport ülikoolide, Arengufondi ja ITLi kokkuleppe koondnimega “IT Akadeemia” inimressursi kitsaskoha lahendamiseks. Teiseks analüüsitud ja esitletud teemaks oli Eesti tööstuse kasvuvõimalused järgmiseks kümnendiks – Tööstusvedurid 2018. Lõpetuseks tõstatati debati- ja analüüsivajadus Eesti teenusemajanduse tulevikust ja ekspordivõimest. Riskikapitali suunas keskenduti pikemalt teemal, kuidas finantskriis on globaalselt oluliselt vähendanud riskikapitaliinvesteeringuid ning kuidas Arengufond saab selles osas Eesti olukorda parandada.

Edasi! 2009/2010 – rääkis Eesti tulevikustsenaariumitest ja Kasvuvisioonist 2018, esitles kasvualade arendamisel uudset era- ja avaliku sektori koostööplatvormi FinanceEstonia finantsteenuste ekspordi suurendamiseks ning ideid tervishoiuteenuste ekspordi vallas. Lähemat käsitlust leidis ekspordile suunatud välisinvesteeringute püüdmine ja kriisijärgne kapitali nappuse teema laiemalt kui oluline arengupidur. Raport pakkus välja ka plaani liigavahetusteks IT kõrghariduses, samuti IT senisest ulatuslikumaks kasutamiseks üldhariduse uuendamisel. Käsitleti ka tulevikku viivaid uuendusi riigijuhtimises ja ambitsioonikate idufirmade arendamise võlusid ja valusid.

Edasi! 2010/2011 – keskendus kolmele teemale: megatrendidele ja maailmamajanduse tulevikule lähikümnenditel, tulevikutrendide kallutamisele Eesti võimalusteks ning tulevikutrendidest tulenevatele valitsemisväljakutsetele. Lähemalt käsitleti globaalkriisi arenguid uue majanduskorrani, megatrendide kõikehõlmavust, Eesti tulevikku Aasias, rohemajanduse kasumlikku arendamist, IT rakendamist tervishoius kui selle kasumlikumas kasutusalas lähitulevikus, talendipoliitikat kui majandusarengu võtmeküsimust, Eestist uuendusliku valitsemise edumudeli arendamist kriisi kontekstis ning eksperimentaalset majanduspoliitikat, kus täpse retsepti elluviimisest olulisemaks on pidev võime õppida ja kiirelt ning valdkonnaüleselt tegevusi juhtida ja ajakohastada.

OECD Eesti valitsussektori toimivuse analüüs 2011. aastast „Ühtse riigivalitsemise suunas” rõhutab sedalaadi seirekultuuri veelgi laiema leviku vajalikkust Eesti avalikus sektoris. Muuhulgas viidatakse järgmistele vajalikele reformidele/edasiarendustele Eesti riigivalitsemises: a) analüüside, tõenduste- ja uuringutepõhiste otsustamismehhanismide veelgi järjekindlam rakendamine; b) ühtse valitsemise põhimõtte rakendamine, mille kohaselt kõigil on üks siht ning selle nimel tehakse kogu riigiaparaadi ulatuses koostööd. Eelduseks on jagatud visioon ning sellest tulenevate eesmärkide ning strateegiliste tegutsemis-põhimõtete kokkuleppimine. Sellest omakorda tuletatud tegevuskavad jne; c) strateegiline planeerimine peab olema paremini haagitud riigi eelarve planeerimisprotsessi ning soovitu saavutamiseks planeeritud tegevuste elluviimise vahehindamised peaksid olema tegelikuks otsustuskohaks ka eelarvekulutuste ümberhindamisele; d) oluline on tugevdada Eesti riigiaparaadis strateegilise arenguseire kompetentsi ning strateegilise mõtlemise kultuuri.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]