Nõukogude võimu inimsusvastased kuriteod Eestis 1940–1941

Nõukogude võimu inimsusvastased kuriteod Eestis 1940–1941 on ülevaade Eestis Nõukogude võimu repressiivpoliitikat ja inimsusvastaseid kuritegusid okupeeritud Eestis toime pannud ja läbiviinud asutustest ning nende tegevuse süsteemist alates Eesti okupeerimisest kuni Saksa okupatsiooniperioodi alguseni.

17. juunil 1940 okupeeris NSV Liit Eesti ning korraldas 21. juunil riigipöörde. 6. augustil liideti Eesti Nõukogude Liiduga. Alanud sovetiseerimise käigus moodustati Eesti NSV-s repressiivorganite võrgustik: NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi Riikliku Julgeoleku Peavalitsuse operatiivgrupp Eestis, Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Valitsuse, vastuluureosakondade, salajas-poliitilise osakondade, Punaarmee eriosakondade ja 3. osakondade ning Erinõupidamiste – "Troikade" ning Sõjatribunalide süsteem. Eestis rajati 1940. aasta sügisest 1941. aasta varakevadeni 21 mitmesugust süjaväeosade ja ettevõtete eriosakonda.

Repressiivasutused Tallinnas ja Eestis

• Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaadi Erinõupidamine, mille asukoht oli Tallinnas endises Eesti Sõjaministeeriumi hoones Pagari tänava majas nr 1;
• NSV Liidu SARKi sisevägede Raudteeehitiste valve vägede Erinõupidamine, mis asus Tallinnas Nunne tänava ja Suur-Kloostri tänava nurgal, Nunne tänav maja nr 18;
• Punalipulise Balti Laevastiku 3. osakond asus Tallinnas Poska tänav majas nr 10, aastail 1940–1941 ja Raua tänava majas nr 14, aastail 1940–1941 ja 1944– . Ülem diviisikomissar Aleksei Lebedev. Punalipulise Balti Laevastiku Sõjatribunal asus Tallinnas aadressil Roosikrantsi tänav 4B, kus mõisteti kinnipeetuile kõrgeim karistusmäär ning viidi ka sama maja keldris täide.
• Nõukogude Sõjatribunal tegutses, Wismari tänav majas nr 17 ja ka Pikal tänaval majas nr 11, nn Lloydi majas;

 Pikemalt artiklis NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi Riikliku Julgeoleku Peavalitsuse operatiivgrupp Eestis

 Pikemalt artiklis Eestimaa Kommunistlik Partei, EK(b)P Keskkomitee, EK(b)P KK büroo, NLKP

 Pikemalt artiklis Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaat

 Pikemalt artiklis Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat

 Pikemalt artiklis Eesti NSV Prokuratuur (Peaprokurör Kaarel Paas, Virumaa maakonna prokuröri kohusetäitja Karl Rossi (−31.12.1942 Velikije Luki), Läänemaa maakonna prokurör Harald Kareva)

 Pikemalt artiklis Balti Erisõjaväeringkonna SARKi vägede Sõjaväeprokuratuur

 Pikemalt artiklis Balti Erisõjaväeringkonna Sõjatribunal

 Pikemalt artiklis Balti Erisõjaväeringkonna SARKi vägede Sõjatribunal

 Pikemalt artiklis 8. armee Sõjatribunal

 Pikemalt artiklis Punalipulise Balti laevastiku Staabi 3. osakond

 Pikemalt artiklis Punalipulise Balti Laevastiku Sõjatribunal

Vaata ka repressioonide läbiviimist toetanud NSV Liidu SARKi sisevägede loetelu ja Eesti välispiiri ja väljasõitu Eestist kontrollinud NSV Liidu piirivalveüksused Eestis.

Täiendavad repressiivorganid pärast Teise maailmasõja algust

• Põhjarinde tagalavalve, ülem riikliku julgeoleku kindralleitnant Nikolai Golovko;
• Põhjarinde tagalavalve, ülema asetäitja, Põhjarinde eriosakonna ülem 3. järgu komissar Pavel Kuprin;
• 8. armee tagalavalve, ülem riikliku julgeoleku alampolkovnik Leonid Golovkin, millele allus piirivalvuritest moodustatud laskurrood. Saabi asukoht oli Tapal, Kooli tänav 13. majas, hiljem Vohnjas ja Orul;
• 8. armee Staabi 3. osakond (alates 17. juulist 1941. aastast – Eriosakond),
• Punalipulise Balti laevastiku Staabi 3. osakond (alates 17. juulist 41. aastast – Eriosakond), ülem diviisikomissar Aleksei Lebedev
• PBL rannakaitse Saaremaa staabi 3. osakond, ülem vanempoliitjuht Mihhail Pavlovski;
• PBL rannakaitse Hiiumaa staabi 3. osakond, Hiiumaal, ülem Mihhail Mihhailov;
• Eesti NSV hävituspataljonide operatiivgrupp, ülem Grigori Okojev; Mihhail Pasternak

Repressiivasutuste tegevus Tallinnas ja Eestis

Esialgsed arreteeritavate nimekirjad koostasid NKVD ja NKGB töötajad maakonna- ja linnaosakondades, mille kinnitasid NKVD ja NKGB osakondade ülemad. Nimekirjad kinnitasid vabariiklikul tasemel ENSV NKVD (hiljem NKGB) ülem Boris Kumm või tema asetäitja Aleksei Škurin.

• Arreteerimised viidi läbi Eesti NSV prokuröri Kaarel Paasi või tema asetäitja Eriasjades Sergei Nikiforov või Eriasjade osakonna prokuröride sanktsiooni alusel või nn sõjalistes süütegudes Balti ringkonna NKVD vägede Sõjatribunali prokuröri Palkini – loal, kes kinnitasid ka süüdistuskokkuvõtte.

Kohtuotsused vormistasid peale NKVD vägede Sõjatribunali ka veel SARKi Raudteevägede Sõjatribunalid, Balti Sõjaväeringkonna Sõjatribunal, NSV Liidu Punaarmee 8. Armee Sõjatribunal, Balti Laevastiku Sõjatribunal ja NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi juures asuv Erinõupidamine.

Vaata ka 1941. aasta Juuniküüditamine, 1949. aasta Märtsiküüditamine

Aastatel 1940 – 1941 mõisteti Eestis tegutsenud Erinõupidamiste ja eriliigiliste Sõjatribunalide poolt surma vähemalt 300 isikut, umbes pooled neist enne sõja algust. Enamik mahalaskmisi toimus Tallinnas või selle ümbruskonnas.

• 1941. aasta juunist oktoobrini hukati 2199 tuvastatud isikut.
• (massimõrv Tartu vanglas, kus 8./9. juuli öösel lasti maha 192/198 inimest: 172 meest ja 20 naist. Ohvritele tulistati püstolist pähe, enamasti näkku. Laibad heideti kaevu või maeti vanglaõuele.
• Tallinnas Pirital, Sheeli krundil, kus ühes hauas avastati 1942. aastal 14 mehe ja ühe naise laibad, kes olid sinna maetud elusalt. Ohvrite käed olid selja taha kinni seotud ja selleks, et ohvrid ei saaks karjuda, suhu topitud suur riidetropp. Kuna mahalaskmisel relvade paugud võinuks äratada ümbruskonnas tähelepanu, maeti inimesed hauda elusalt. Haudade avamisel laipade ülevaatamisel ja lahkas, leiti nende hingetorudes ja kopsus liiva. Mõrvatuil peale lämbumise teisi surmapõhjusi ei olnud. Laipadel oli küll peksmise ja piinamise jälgi, kuid need ei põhjustanud nende surma. Seal mõrvatutest on teada 78 inimest.
• Saaremaal Kuressaares vanglana kasutatud keskaegse Kuressaare piiskopilinnuse territooriumil mõrvati 18. september 1941. aastal Balti rajooni Rannakaitse Staabi Sõjatribunali otsusega (Staabi eriosakonna, mille asukoht oli Lossi tänav majas nr 27 ja mille ülem oli vanempolitruk Mihhail P. Pavlovski) 90 inimest, 87 meest ja 3 naist.
• Saaremaalt Iide külast leiti 20 ja Salme vallast 25 mõrvatut.
• Viljandi vanglas hukati 8. juulil 1941 ja maeti samas õue kaevatud auku 10 meest ja üks 14-aastane poiss, ühel haavatul õnnestus august välja ronida ja põgeneda.
• Läänemaal, Lihulas – 9. juulil toime pandud 6 inimese ja Haapsalus 11 inimese hukkamised.

Tallinnas 23. juunil 1941 toimus seeria mahalaskmisi järgmiselt. Surmamõistetud vahialused viidi julgeoleku rahvakomissari Boris Kummi või tema kummagi asetäitja kirjalikul korraldusel kolmest või enamast vangist koosnevate gruppide kaupa üldvanglast nr 1 (nn Patarei vangla) Pagari tänava sisevanglasse. Vangid võttis vastu sisevangla ülem ja komandant valvemeeskonnaga. Surmaotsuse täideviimise juures olid Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi 1., 2. ja 3. osakonna ülemad. Mahalaskmiskomandot juhtisid sisevangla komandant Arnold Brenner ja RJRK 3. osakonna ülem Sergei Kingissepp.

Kinnipidamiskohtadena kasutati ka Keskvanglat ja Kawe keldrit Pärnu maanteel – Tallinna Miilitsavalitsuse nn. miilitsa arestimaja.

Punaarmeelaste ja NKVD/NKGB ja hävituspataljonide poolt mõrvati tsiviilisikud. Nende hulgas oli ka mõnikümmend isikut, kes võitlesid metsavendadena Punaarmee ja hävituspataljonide vastu.

1940. aastal vangistati Eestis ligi 1000 ja 1941. aastal ligi 6000 inimest. Enamik neist mõisteti süüdi ja saadeti NSV Liidu vangilaagritesse, kus suurem osa neist suri või hukati. Olemasolevatel andmetel hukati 1940. aastal vangistatutest vähemalt 250 ja vangistuses suri ligi 500; 1941. aastal vangistatutest hukati üle 1600 ja vangistuses suri ligi 4000.

Vaata ka

• Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941)
• Hävituspataljonid Eestis
• Juuniküüditamine

Kirjandus

• "Kuressaare kalmistul leiti uus kommunistide terrori ohvrite ühishaud". Meie Maa (Kuressaare: 1919–1944) nr 64, 4. juuni 1942, lk 1.
• "Punaste teine suurem haarang Eesti rahva hävitamiseks". Meie Maa (Kuressaare: 1919–1944) nr 75, 30. juuni 1942, lk 3.
• Sortside saladused. I–III, Koostaja Leo Levala. Tartu, Tungal, 1993–1994.
• Sortside saladused IV. Tungal, 1996
• Sortside saladused IX. Virumaa kommunistid kutsetööl. Mart Arold. Kirjastus: Tungal, Tartu, 1999: ISBN 9986905059
• Sortside saladused XI, Tallinn-Harju kommunistid kutsetööl. Tartu, Tungal,
• Sortside saladused XII. Tungal, 2001
• "Hävitajad. Nõukogude hävituspataljonlased Eestis 1944 – 1945", Valdur Ohman ja Tiit Noormets.

Välislingid

• INDIVIDUALS SENTENCED TO DEATH AND EXECUTED IN ESTONIA IN 1940–1941 BY DIFFERENT WAR TRIBUNALS.
• Viktor Niitsoo, Relvastamata vastupanu Eestis aastail 1940.41, Tuna 2001/4 lk 32–37

Eelnev '	Inimsusevastased kuriteod ja Nõukogude okupatsioon Eestis 1940–1941	Järgnev Holokaust Eestis
Eelnev '	Nõukogude okupatsioon Eestis (1940-1941)	Järgnev Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)